
Kunakekelwa Kwetilwane Letidla Letinye
Bafuyi betilwane tekufuywa bahlushwa kulahlekelwa etigodzini tetigidzi netigidzi letimbili tema Radi njalo ngemnyaka ngendzaba yebatingeli noma tilwane letibulala letinye bese tiyatidla, kufana na jakalazi lomnyama, icaracal, ingwe, icheetah, ihyena lensundvu ngisho netinyoni letinkhulu letimnyama kanye netinja letalahleka.
Lapho khona tonkhe tilwane letibulala letinye tiphindze titidle tabekwa njengaletiyi ‘nkinga’ phambilini, tindlela letinsha tekucabanga tichubele ekutfoleni kutsi akusiso lesilwane kepha lokutingela lolokumele kugadvwe kwentela kunciphisa kulahlekelwa. Ngalokunje, kubekhona kunyakata lokusuka ekubulaleni lokungakakhetfwa kuya ekunakekeleni lokusetulu lapho khona inhlanganisela yekungenelela iyasetjentiswa ingakaguculwa kuvikela kanye nekunciphisa kulahlekelwa.
Lokugucula kusekelwa belucwalingo lwe sayensi lelatfola kutsi kubulala ngekungakhetsi kwabojakalazi kanye ne caracal lokungahle kukhombe batingeli futsi kuletinye tintfo ngisho nekukhubekisa letinkinga ngekushintja tikhundla ngesikali setilwabe letitingelako. Kwekucipha kanye naphoyizini kungaba yintfo lelimata tilwane letingahambisani nemonakalo futsi letinemandla longahambisani endzaweni.

Tonkhe tinkhomo, timvu, timbuti, ema ostriches, tingulube kane nemahhashi kumele kubhalwe ngelibala lelitotichaza, ngekushi kweSento seKucha...
more
Tilwane tingadvwetjwa noma tibhalwe ngensimbi leshisako noma leciniswe nge ayisi....
more
Tilwane tekufuywa tingagadvwa kuleto letitingelako ngetindlela letiningi, kufaka ngekusetjentiswa kwemadvodza lagadza umhlambi, tinja tekuga...
more
Kudubula silwane kumele kutsatfwe njengentfo yekugcina nakusetjentwa ngetilwane bese kubukwa kuncenye yekulimata lokwenta bugebengu....
more
Lelikati lesiganga lase Afrika (Felis silvestris lybica) silwane semvelo sase Afrika kanye nelidloti lemakati ekufuywa. Abukeka njengemakati...
more
Tingobiyane te Chacma (Papio Ursunis) a tikavami kubanesandla nekulahleka kwetilwane tekufuywa, kepha letilibutfo tingavama kwenta umonakalo...
more
Lojakalazi Lodvonselwa emuva Lomnyama ubukeka njengenja. Inelibala lelimhlophe lelincane ngasemuva, umsila lomnyama kanye netindlebe letinkh...
more
Le hyena lensundvu (Hyena brunnea) iphindze ibitwe nge strandwolf – ligama le Afrikaans lelisho “tilwane taselwandle letifana netinja”...
more
Tingulube telihlatsi (Potamochoerus larvatus) titfolwa kusuka kuncenye yase nyakatfo nase mphumalanga yase Ningizimu Afrika kusuka eningizim...
more
Le otter yase Kapa lete tingalo (Aonyx Capensis) itfole ligama layo kusuka ecinisweni lelitsi tinyawo tawo tangembili tijwayele kugubha ngak...
more
Noma akhomba kutsandza imfishi, tibungu, iminenkhe, emacandza kanye netinyoni letincane, ema Cape Gull (Larus Vetula) nato tingadla tilwane ...
more
Le Caracal (Felis caracal caracal) itfole ligama layo ebitweni le Turkish “karakula” lekuchaza indlebe lemnyama. Njengoba leligama ligci...
more
Le Cheetah (Acinonyx jubatus) itfole libito layo kusuka egameni le Hindi “Chita”, lekuchaza kutsi “leyo yemabala” ngenca yemabala ay...
more
Tinyoni letentiwa kudla (Corvus albus) kanye ne raven-yentsamo lemhlophe (Corvus albicollis) ngutona tibanga inkinga emapulazini. Tinyoni le...
more
Tinja tekufuywa emakhaya (Canis familiaris) kungenta umonakalo lomkhulu etilwaneni letifuywa emapulazini. Tinja tilwane letineluchweba futsi...
more
iVerreaux (Aquila verreauxii) noma lusweti lelimnyama livame kutfolakala ngasetintsabeni nasenhlanyelweni lenematje lamakhulu eAfrika yonkha...
more
Le Honey Badger (Mellivora capensis) silwane lesinenkhani lesincane lesineboya lobunsundvu lokhanyako, lesicinile, nesikhumba lesicinile, le...
more
Lelibito le ngwe (Panthera Pardus) litsetfwe egameni lesi Greek lelisho libhubesi nelikati lelimnyama, ngendzaba yenkholelo yakucala kutsi t...
more
Le hyena yemabala (iCrocuta Crocuta) nguyona iyinkhulu kulomndeni. emaHyena emabala abasesigabeni sekukhula kusuka kuminyaka lemitsatfu ngeb...
more
Ngebudze balendzala yemasentimitha lamashumi lasiphohlongo nesitfupha kuya kumashumi layimfica nesikhombisa nesisindvo sa 2,5 kg kuya ku 4kg...
more
Lapho tilwane betivame kubonwa khona njenge “sitsa” lebekumele sibulawe ngayoyonkhe indlela, bafuyi kuleti tikhatsi bakhandza kutsi ngap...
more
Ngaphandle kwekulandzela umtsetfo kwentela kutsi kubemelula kumaphoyisa kutsi abambe futsi agwebe emasela, Libandla Lelivikela Kwetjiwa kweS...
more
Tilwane ngutinye letiyinkinga lenkhulu letfusako ekuphileni kwemnotfo lomusha, kucondzanisa kanjalo nebafuyi betilwane letifuyelwa kutsengis...
more
Bakhiciti betilwane tekufuywa batsatsa kunakekela tilwane letitingelako ngekucinisa kwentela kutsi Inhlangano ye Sive Lekhulisa Insontfo, ne...
more
Bakhiciti benyama lebovu ngemnyaka balahlekelwa tigidzi temarandi ngeliRandi ngenca yekwebiwa kwetilwane....
more
Lokutfutfuku kwemishina lemisha kuvumela bafuyi kutsi bavikele phindze bagcine kwati ngemfuyo netilwane letidla letinye....
more
Emakhemikhali labulala tilwane, lekufaka ekhatsi ikhemikhali yekubulala tilwanyana, ikhemikhali lebulala lokuphila etintfweni letiphilako, i...
more
Kucipha kungasetjentiswa ekubambeni tilwane, kepha lemicipho kumele ibekwe ngulonelwati futsi isetjentiswe ngendlela lengeke ilimate tilwane...
more