Kutfolwa Kwetinja Letifuywa Emakhaya

©Eric Miller
Tinja tekufuywa emakhaya (Canis familiaris) kungenta umonakalo lomkhulu etilwaneni letifuywa emapulazini. Labanye bantfu bacabanga kutsi kuba tinja nje letitilambele letenta umonakalo, kepha ngekwemphilo, kuvame kuba tinja temndeni letidla kahle, letinkhulu naletincane, letihamba tiyelapho kubulawa khona. Letinja tingaba nomayini kusuka kwendlela lehamba bantfu lebaluleke ku Jack Russel noma Boerboel kanye nekuphazanyiswa kuvame kwenteka uma tisebenta ngaletiningi.
Tinja tingahamba emakhilomitha kwentela kutfola tilwane bese tenta kuphatamisa. Lining lebantfu aliwati umonakalo lowentiwa tinja tabo. Ngisho nase Dolobheni lase Kapa kube khona tikhalo ngetintfo letimbi letentiwa tinja kanye nekuphatamisa eTable Mountain babe banikati bato bangekho basemisebentini. Kuyinkinga lenkhulu kakhulu umangabe emapulazi advutane kakhulu netindzawo tekuhlala/emakhaya.

Indlela Yekubulala neKupha Kudla

Tinja tilwane letineluchweba futsi tinemsindvo. Tiyalumana tiphindze tidzabule letinye tato kanjalo nje, ngaphandle kwendlela leyentiwe. Kuvame kuba netinyatselo letiningi, njengoba tinja titsandza kucoshana phindze tilume letinye tato tibe tigijima ngaseceleni kwato. Timvu letincane tivama kulunywa esifubeni, ngasemuva noma enhloko, tibe timvu letindzala tilunywa emtimbeni. Kulunywa kubonakala ngemuva ngasemadvolweni, enhloko, etindlebeni, entsanyeni noma ngasemaceleni kwemtimba wesilwane.
Lokubulala akusiko kunwbudlabha – kuhloba lokungakavami futsi kuhlobe njengaloko kwesilwane sendalo – nalomtimba lovame kudvonswa kuya nekubuya. Lomonakalo uvame kuchubekiseka, netilwane letiningi letivame kubulawa noma tilingiswe.
Tinyatselo tivame kuphambatiseka naleto te cheetah, kepha lencenye lengakavami yaletinyatse;p ishoda kuma kwa – W wemndeni wemakati.
Linani lenyama ledliwako liyashiyana, kusuka kunoma yini kuya kulinani lelikhulu. Kudla kuvame kusuka kulokusekugcineni, nemacatsa lamakhulu lavame kususwa emtimbeni. Ematsambo lamakhulu avame kuhlafunwa noma adliwe kanye nesigadla sensondvo singagcwala yonkhe lendzawo. Emacatsa lamakhulu esikhumba angadzabuka kuletilwane.

Kunakekela

©Eric Miller
Fenisi wagesi nguyonandlela lenccono yekuvikeleka etinjeni. Uma tilwane tifakwa esibayeni noma ehhokweni, ekasini letinkhukhu, kunakekelwa kumele kwenteke kwentela kuciniseka kutsi letinja atingeni ngekutsi tihambe ngetulu noma ngaphansi kwa fenisi.
Umatinkinga tivela, kumcoka kufaka le Society for the Prevention of Cruelty to Animals (SPCA) – Licembu Lelivikela Kuhlukunyetwa kwe Tilwane. Tinja tasepulazini kumele tivalelwe ebusuku, tiphiwe kahle kudla futsi tingavunyelwa kutsi tiyaluke tingakagadvwa kwentela kutivikela kutsi tingagucuki tibe yinkinga.
Tinja letiluhlupho tingabanjwa ngemakasi ekutibamba. Umfuyi unalolilungelo lekudubula inja epulazini lakhe kwentela kuvikela imfuyo yakhe.

Translated by Phindile Malotana