Kutfolwa kwe Tinyoni Letinkhulu Letimnyama

©Nigel Dennis
Tinyoni letinkhulu letimnyama tingenta kulahlekelwa lokuchubekako etilwaneni tekufuywa kanjalo nakunhlanyelo, titselo kanye nebafuyi bemagilebisi. Kukhulisa inombolo kuphumisela ekukhuliseni luvelo ngesisindvo setilwane tengati lebandzako, tinyoni letincane kanye netilwane letinye tengati lebandzako letitalela emacandza.
Kepha, akusito tonkhe letimbi. Ngekusho kwe Endangered Wildlife Trust, tinyoni letinkhulu letimnyama tigcwalisa umsebenti njengetilwane letidla letinye letifile, ngekudla kwato umtimba wetilwane kusita ekuvikeleni kusakateka kwetifo. Tiphindze tisite kugcina emagundvwane lamancane kanye nenombolo yemagundvwane lamakhulu kutsi agadzeke kantsi netidleke tato tivama kusetjentiswa ngema cuckoos noma letinye tilwane, letifana ne Kestrel Lenkhulu kanye ne Lanner Falcon.

Tinyoni Letentiwe kudla kanye nemaRavens -etintsamo Lamhlophe

Tinyoni letentiwa kudla (Corvus albus) kanye ne raven-yentsamo lemhlophe (Corvus albicollis) ngutona tibanga inkinga emapulazini. Tinyoni letindzala timnyama indzawo yonkhe, ngaphandle siphika lesimhlophe kanye nendzawo lengetulu lechubekela etindzaweni letingaphansi kwemabele ato, tincenye temtimba emaceleni ne axillaries.
Tinyoni letindzala letimnyama letingaba ngemasentimitha lamashumi lamane nesihlanu ngebudze, netimphiko tato letilulekile letihambela ngesigaba sekuticoca kanye nemnyaka walenyoni. Tingabakhona kuAfrika lese Ningizimu, kepha tivame kuhlala dvute netindzawo temapulazi, tindzawo letivulekile, etindzaweni tasemadolobheni, lapho kulahlwa khona tibi, Eceleni kwemgwaco nasendleleni yesitimela.
Le raven lenentsamo lemhlophe inelibala lelimanyatelako lelimnyama nesiphika lesimhlophe ngemuva kwentsamo. Umlomo wayo lomkhulu umnyama nelibadlana lelimhlophe. Letindzala tingaba ngemasentimitha lamashumi lasihlanu kuya kumashumi lasihlanu nakune ngebudze, nesisindvo seluphiko lesimashumi lamane nesiphohlongo kuya kumashumi lamane nakutsatfu ngemasentimitha. Titfolakala ku Ningizimu Afrika yonkhana, ikakhulu etindzaweni letisetintsabeni, emaweni nasemadvwaleni, kube kuyaluka kudla kungenteka emaveni lamaningi lavulekile.
Totimbili letilwane tihlangene imphilo yato yonkhe. Tilulu tato takheke ngetigadla letentiwe ngetinswati kanye netimphandze, nekwangekhatsi lokulula lokulidzaka, bulongo, intsamboyensondvo noma tjani. Sikhatsi sekuhlangana siyashiyana kuya ngesimo selitulu, kepha kuvame kusuka ngenyanga yaKholwane kuya enyangeni yeLweti ngalamaraven lamhlophe lanentsamo bese kusuka ngenyanga ya Kholwane kuya enyangeni ya Bhimbidvwane ngalenyoni lenkhulu lemnyama. Letinsikati titalela emacandza lamane kuya kulasihlanu ngesikhatsi.

Indlela Yekubulala neyeKupha Kudla

Tinyoni letinkhulu letimnyama kanye nema raven lamhlophe lanetintsamo tenta umonakalo lomubi. Imilomo yato ayisiyo lekhaliphile ngalokwenele kutsi tingatsatsa lokuyinyama, ngakoke tivame kuluma emehlo etimvu letincane noma letinsikati letitele, titishiye tingaboni. Tenta kulahlekelwa lokukhulu kwetilwane tekufuywa, ikakhulu ngesikhatsi sekoma/lesibandzako.
Umtimba wesilwane lovulwe emehlweni, emlonyeni, etibunu, uvame kuba luphawu lolungilo kutsi yinye yaletinyoni letimnyama letinkhulu beyikadze itisita.

Kunakekela

©Roger de la Harpe
Kulukhuni kakhulu kunakekela tinyoni letinkhulu letimnyama. Akusito tilwane letivikelekile, tingahle titingelwe epulazini, kepha hhayi emigwacweni levulekile noma etindzaweni tamasipala. Labanye bafuyi bayatisebentisa tintfo letihlabelako naleto letitsatsa emafilimu, njengekutsi, kusetjentiswe tintfo letikubonisako noma lokwetfusatinyoni, kutfutsa tinyoni kutsi tihambe tisuke etilwaneni letifuywako letisheshe tilimale kanye nenhlanyelo, babe labanye babeka tilulu ngetulu kwenhlanyelo yabo kwentela kuyivikela etinyonini letenta umonakalo.
Kusetjentiswa kwaphoyizini akukho emtsetfweni, njengoba kuvame kushayisana nekuphazamiswa kwetilwane letingakacishwa, kufaka tilwane nje noma tiphi naleto letidla imitimba yetilwane letifile.
Kunakekeleka kahle, kwekucala kufaka kunciphiswa kwendlela yekudla lekhona. Loku kusho kususa lokuncono kwekungcola, ikakhulu ekuhlaleni kwangekhatsi, lapho kulahlwa khona nalapho kuhlatjelwa khona tilwane. Tikotela letilahliwe kumele tivalelwe, labapha kudla tilwane kumele basuswe bese naloko lokuhlala kudla kwetilwane tekufuywa kumele kungeniswe ngekhatsi. Kufaka kutsatsa kugadza lokuncono kwalokubili, njengoba letitinyoni tifakwe ngetindlela tekubangatimbili nge Nama Karoo.
Kwesibili, kufaka kuvikeleka lokuncono kwetilwane tekufuywa letisheshe tilimale. Letinsikati letimitsi kumele tisuswe tiye enkambu lencanyana, lapho khona kulula kuloyo lotilusako kutsi atigadze kahle, emavikini lambalwa ngaphambi kwekutala kantsi futsi kufuna tihlale lapho emaviki lambalwa ngemuva kwekutala, tize tibekahle futsi naletincane tato tingatsintseki malula.
Tilulu kanye nemacandza kungamoshakala, kepha kungenta kutsi kutaleleke emacandza lamaningi. Ku, ngaloko, kwenta umcondvo lovakalako kubulala lapho kuhlala khona lelicandza bese kubuyiselwa lamacandza esilulwini.
Nawufuna lwati kabanti tsintsana naMabhalane weLicembu le Kunakekela Tilwane letiphila ngaletinye.

Translated by Phindile Malotana