UkutlhadIhulwa kwama-Crow

©Nigel Dennis
Ama-crows angadala umonakalo omkhulu emfuyweni kanye nentjalweni, iinthelo kanye nabatjali bamadiribe. Inomboro ezingezelelweko zirholela ekutjhwenyekeni okukhulako ebethanweni lenyoka, iinyoni ezincani kanye nezinye iinyoni.
Kodwana akusingizo zoke ezidala umonakalo. Ngokuya ngokwe- Endangered Wildlife Trust, ama-crow adlala indima eqakathekileko ebhodulukweni lethu ngokudla inyama ebolileko lokha ukudla kwazo imizimba yenlwane kurhelebha ukuqeda ukurhatjheka kwamalwelwe. Zirhelebha ukulawula ubunengi bamakhondlo kanye naborodo bube ngaphasi kwelawulo, begodu iindleke zazo zisetjenziswe ngezinye iinyoni, ezifana ne-Greater Kestrels kanye ne-Lanner Falcons.

Amadlanga kanye nama-Raven Anentambo Emhlophe

Amadlanga (Corvus albus) kanye nenyoni ezimhlophe (Corvus albicollis) zimraro khulu eplasini. Amadlanga amadala anzima ngebala, ngaphandle kokobana anekhola kanye nesholi efika ngaphasi kwamabele, emzimbeni emahlangothini, kanye nangaphasi kwamakhwapha. Amadlanga ayi-45 cm ngobude, ubude bempiko zawo buya ngokobana zisesigabeni siphi sokuhlubeka kwempiko kanye nobudala benyoni. Zitholakala eSewula Africa yoke, kodwana zivamise ukuhlala eduze kwemaplasini, we-savanna, endaweni ezisemadorobheni, lapha kulahlwa khona inzibi, emaralaweyi kanye nendleleni.
Inyoni yomhlobo we-raven enentambo emhlophe inombala onzima okuphazimako nekhola emhlophe ngemva entanyeni. Inomlomo onzima ogobekileko omhlophe epenteni. Ezidala ziyi-50 ukuya ku-54 cm ngobude, iimpiko zazo ziyi-48 ukuya ku-43 cm. Zitholakala koke eSewula Africa, khulukhulu eendaweni ezizintaba, lokha zidla enarheni evulekileko.
Zombili iinyonezi zihlangana ngokomseme ipilo yazo yoke. Iindleke zazo zikulu zinemirabhu kanye nengodo, phakathi zinedaka elithambile, ubulongwe, iintambo zewuli kanye notjani. Isikhathi sokuya emsemeni siyahluka, siya ngokobana ubujamo bezulu bunjani, kodwana zivamise bona ziye kusukela ngoVelabahlinze ukufika ngoSinyikhaba, lezo ma-raven enentambo emhlophe, kusukela ngoVelabahlinze ukuya ngoTjhirhweni enyonini zomhlobo we-pied crow. Ezisikazi zibekela amaqanda amane ukuya kwamahlanu.

Iphethini Yokubulala Zidle

Amadlanga kanye nama-raven enentamo ezimhlophe angabanga umonakalo, Imilomo yazo ayikaqini ngokwaneleko ukubhoboza inyama, njeke zivamise ukugobhoroja amehlo wezimvu ezibelethako ezitjhiye zinjalo. Zidala umonakalo omkhulu efuyweni, khulukhulu lokha nakunesomiso. Umzimba ovuleke emahlweni, emlonyeni nanyana esidunwini ulitjhwayo lokobana, omunye wemindeni yamadlanga gade uwudla.

Ukutlhogonyelwa kwazo

©Roger de la Harpe
Kubudisi khulu ukutlhogomela amadlanga. Akusizinlwane ezivikelweko, njeke zingazunywa eplasini, kodwana kungasi sendleleni nanyana endaweni zakamasipala. Abanye abafuyi baqiniseka bona basebenzisa ama-deterrent akhipha itjhada, ukwenza Isibonelo ukusebenzisa abonompopi ababekwa entjalweni abenziweko, ukuthusa iinyoni efuyweni nentjalweni ezisengozini, lokha abanye abantu babeka amanedi eentjalweni zabo ukuvikela umonakalo ongadalwa zinyonezi.
Ukusetjenziswa kwetjhefu akusisemthethweni,ngebanga lokobana kuvamise ukwenza umonakalo eenlwaneni ekungakahloswa kobana zilimale,ekubalwa iinlwane ezingakandi ezidla inyama. Ukuzitlhogomela okupheleleko, kokuthoma kufaka hlangana ukuphungulwa kokudla. Lokhu kutjho bona ukudla okonakali ngobunengi, khulukhulu emikhukhwini, lapha kulahlwa khona nalapha kuhlatjelwa khona iinkomo. Amadasibhini wokulahla iinziibi, izinto zokupha iinyoni ukudla kutlhogeka bona zisuswe kanye nezinto zokuphela iinlwane ukudla. Kutjho ukulawula ngcono kwamadorofiya, ngebanga lokobana iinyonezi zirhatjha amadorofiya e-Nama Karro.
Kwesibili, kufaka hlangana iinlwane ezisengozini. Izimvu ezizithweleko kufanele zifuduselwe emakampeni amancani, lapha kubalula khona kobana abelusi bazitlhogomele, iimveke ezimbalwa ngaphambi kokobana zithole amaputwana, begodu bazigade iimveke ezimbalwa ngemva kokobana zibelethile, ukobana zona namaputwana wazo zibulungeke. Iindleke kanye namaqanda angonakala, kodwana angarholela ekutheni zibekele amaqanda amanengi. Njeke, akuzwakali kuhle ukona umbungu wazo bese ubuyisela amaqanda anganalitho esidlekeni. Ukuthola ilwazi elaneleko thinta i-Predation Management Forum Secretariat.

Translated by Busisiwe Skhosana