Kutfolwa kwe Masweti

©Karl Svendsen
Emasweti kanye naletinye tinyoni letidliwako/letitingelwako tivame kusolwa mahala ngekubulala imfuyo lencane, ngoba tichubeka tidle tilwane letifile, akufani ne caracal noma jakalazi lovele abhace ngekushesha ngesikhatsi eva bantfu kutsi bayeta. Lusweti, nomakunjalo, ludla lokungcolile noma umtimba wetilwane letifile, ngakoke tivame kudla tilwane letifile. Ngesikhatsi sekutala, tingahle timele letinsikati kuts ticedze kutala kwentela kutfola kudla leleticedza kutalwa.
iVerreaux (Aquila verreauxii) noma lusweti lelimnyama livame kutfolakala ngasetintsabeni nasenhlanyelweni lenematje lamakhulu eAfrika yonkhana. Leti tinyoni letimnyama tinetinyawo letimtfubi, umlomo locijile kanye na V lomhlophe ngasemuva kwato nasekugcineni ngemuva. Tinyoni letindzala tingemasentimitha lamashumi lasikhombisa nesiphohlongo kuya kumashumi layimfica emasentimitha ngebudze, netimphiko letimasentimitha lalikhulu nemashumi lasiphohlongo nakunye kuya kumakhulu lamabili nelishumi nemfica. Takha tilulu tato emadvwaleni noma ematjeni lamakhulu kakhulu nalinye licembu lelisebentisa silulu sinye iminyaka leminingi.
Lusweti lolulwako (iPolemaetus bellicosus) tilwane letinkhulu telusweti eAfrika, letivame kutfolwa eveni lelivulekile kanye nasemahlatsini. Tilulu tato tifaka tintsi letinkhulu sakhiwo lesingaphansi kwalokusimbonyo setihlahla letindze.
Letinyoni letindzala tinetindzawo letinsundvu letikuncenye lesetulu kanye nencenye lemfisha lemnyama. Tincenye tangaphansi timhlophe nansundvu nemabala lamnyama lachubekela emilenteni lenetiboya. Lomlomo ulihhuka lelicinile futsi umnyama, tibe tintwane tasetinyaweni timphunga netingalo letindze etinyaweni letigobene. Tinyoni letindzala tingemasentimitha lamashumi lasikhombisa nesiphohlongo kuya kumashumi layimfica nesitfupha ngebudze netimphiko letihambela emkhatsini welikhulu nemashumi lasiphohlongo nesiphohlongo kuya kumakhulu lamabili nemashumi lasitfupha.
Silwane lesitala bantfwana labaphilako sasehlatsini (hyrax) ifaka cishe 90% we kudla kwelusweti iVerreaux, sibe silwane lesifana nalogwaja, silwane lesitala bantfwana labaphilako, ileguaan kanye netinyoni letigcinwako tifaka lokungiko kuletfwa ekudleni kwelusweti lwemphi.

Indlela yeKubulala neKupha Kudla

©Nigel Dennis
Lusweti lwemphi ne Verreaux tivama kumisa intsambo esitokweni lesincane. Uma umonakalo uvela, kuvame kwentiwa kutiphatsa kabi kwayinye leto letite lwati ngekutingela kantsi futsi tifuna kudla.
Etikhatsini letiningi lapho khona kulahleka kwemfuyo kwenteka, tilwane leticishiwe nguleto letincane naletingakali ngetulu kwema kg lasihlanu. Kutingella kuyentiwa, ngaloko, tinkhukhu noma timvu kanye nebantfwana labanemalanga lambalwa ngebudzala. Bafuyi betinkhomo bete kwetfuka ngelusweti njengoba litfole lelisandza kutalwa lilikhulu kutsi lingabanjwa lusweti.
Emasweti abulala ngaletingalo tawo letinkhulu leticijile, ngekubamba kulenhloko noma kumbe kushwila entsanyeni noma ngasemuva etulu kwesilwane lesitingelwako. Kunyatsel lokujwayelwe kulesikhumba noma bucopho, lokugegeletelwe kushayeka lokumatima ngaphansi kwesikhumba, ngakoke timphawu letikhomba kutsi lusweti lungahle lubenesandla ekubulaleni.
Khumbula kutsi timphawu tekudla akusiyo indlela leshoko kutsi silwane sibulewe yinyoni letingelako. Ngesikhatsi tidla, emaswati avame kuma ngaphandle ngeboya lobuningi noma insondvo. Avame kudla ngemuva kwebantfwana labangaphambili, tibe tenta indlela yato ngasenhloko. Adla emaphaphu, inhlitiyo kanye naletinye tincenye temtimba futsi ngalesinye sikhatsi tikhokha ematfumbu ngaloko letikwentile. Ngemilomo yato, avama kukhokha inyama kahle emkhatsini wematsambo, ashiye lomtimba uhlobe kahle. Akavami kudzabula libondza lesisu.

Kunakekela

©Roger de la Harpe
Lusweti kanye netinyoni letitingelako tilwane letivikelekile, ngako tingahle tingabulwa ngaphansi kwanoma ngusiphi simo. Uma kungake kukhonjiswe kutsi lusweti ngilo lelente kubulala sitoko, bafuyi kumele batsintsane nalobuke kuvikeleka kwetilwane noma nangcongcoshe kwentela kusita kususa yinye letiphatsa kabi.
Womabili emasweti kanye ne Verreaux kutsatsa indzawo lenkhulu, ngako bukhona bato kungasita kugcina emasweti latiphatsa kabi kanye netinyoni letitingelako kuleyo ndzawo. Ku, ngaloko, kwenta umcondvo kutsi ugadze indzawo yakho.
Kufuya ngemsindvo kumele kulungiselelwe kwentela kuciniseka kutsi lusweti alukhangeki luze lushintje ebulwaneni balo bendalo kuya kumfuyo lencane. Bafuyi bangakwenta loku ngekutsi babe nenombolo lesemkhatsini yesikhatsi sekutalisa ngemnyaka kwentela kuvumela kunakekela lokuncono nalokulula kwetilwane letitelwe. Umhlambi lototala kumele ungabekwa dvute nendzawo yesilulu, kepha dvutane nelikhaya noma indzawo yekusebenta kwebantfu. Letinsikati letishiya bantfwana bato kumele tivalelwe. Tinkhukhu kumele tigcinwe tivalelwe.

Translated by Phindile Malotana