Kugadza noma Kunakekela Tilwane Takho

©Shem Compion
Lapho tilwane betivame kubonwa khona njenge “sitsa” lebekumele sibulawe ngayoyonkhe indlela, bafuyi kuleti tikhatsi bakhandza kutsi ngaphandle kwekusita ngekugcina ummango lonetintfo letakheka kutintfo letiphilako, tilwane tebahlali tingasita ekumiseni kulahlekelwa kwetilwane tekufuywa. Lucwalingo nalo lukhombisile kutsi lokubulawa kwetilwane kungabuya emuva, kukhokhe tonkhe tinhlobo taletinye “tinkinga” naletinye tintfo letingasito tangaphandle.
Ngakoke esikhundleni sekugcina inombolo yetilwane lephansi ngekwenta emalungiselelo ekunakekela, bafuyi kumele banake tindlela tekufuya ngekuthula netilwane tabo tasekuhlaleni phindze bagadze leto letenta kulahleka naletiphocelelako kutilwane tekufuywa.

Kugadvwa kwe Ndzawo

©Roger de la Harpe
Sizatfu sinye lesenta ingcondvo kutsi kugadvwe tilwane tasekuhlaleni, kukutsi leliningi letilwane linetindzawo tekuhlala. Bukhona bato, ngekwenta, kusita ekugcineni letinye tilwane letisemnceleni welwandle futsi, ngesento, letingekho endzaweni yakho.
Lobukhulu balendzawo buhluka kusuka kulinye licembu kuya kulelinye nekutsi futsi tetsembele ebukhoneni bekudla. Ingwe lekhulako lendvuna ingaba nendzawo lehambeka ngetulu kwemahekitha latinkhulungwane letilishumi, ngalena ndzawo lephuphumako leyo yaletinsikati letingetulu kwayinye. Kusuka tingwe ticudzelana nema caracal ngekudla kanye nekutingela bojakalazi, kususwa kwabo kulendzawo, kuvame kuchubela ekukhuphukeni kwa jakalazi-lomnyama nenombolo yema caracal.

Baholi Labakahle

©Shem Compion
Lesinye sizatfu lekumele sibukwe ngemuva kwetilwane tasekuhlaleni, kungukutsi lokususwa kwesilwane lesikhulako kungachubela ekususweni kwetigaba letiningi talelicembu. Loku kususwa kungagcwaliswa nguletincane, letite lwati noma letishaywa ngumnyaka, letivame kuba nalokuncane, tindzawo letibekwe ndzawonye futsi tikhashane nekutsi tingatfolwa ngemasela etilwane, ngekuya ngeTilwane leTisepulazini Lekufuya, Indlela Yemfuyi Lesebentako Yaloku-ngamoshi, loku Nebudlelwane Lobuvunyiwe beMoya neKunakekela Lokuhle, kuhlanganiswe ngu Bool Smuts ngemnyaka wa 2008.
Lokususa ngekunganaki kwe Tinja Tesiganga tase Afrika, njengekutsi, angeke nje kufane nekukhula kubojakalazi netinkinga tema caracal, kepha kungaphindze kuchubele ebantfwaneni Betinja Tesiganga eAfrika ngekutsi tingafundzi kuletindzala tato kutsi titingele kahle kanye nekubuyela etilwaneni tekufuywa njengendla yekudla kwato.
Kuba nendzawo kanye necaracal lengasiyo sitoko “lisela”, nako kube yintfo letfoliwe njengayinye yetindlela letincono tekugcina lamanye emacaracal netilwane ngaphandle.

Umphumela wetitnfo Letingasitotangaphandle

©Shem Compion
Kunakekela lokuphansi kwetilwane kungabuya ngetindlela letinye. Belucwalingo batfole kutsi kuphatfwa kabi kwabojakalazi-labamnyama, njengekutsi, kungakhokha ekukhuleni kwenombolo yalabancane kanye nekutalwa kwabo. Ngako esikhundleni sekwenta lenombolo igadzeke, kuphatfwa kabo kungachubela ekubhidlikeni kwenombolo.

Sisekelo seNdalo seTilwane

Kuphakama kwemcudzelwano wekudla ngenca yekutfutfuka kwekulima, imphucuko kanye nesomiso kunendlela lembi ngetintfo tekudla lokukhona etilwaneni nekutsi kuvame kuchuba tilwane kutsi tibuyele ekudleni tilwane tekufuywa. Kuvikela loku kutsi kungenteki, bafuyi kumele bagadze emapulazi abo ngemoya, baciniseke kutsi kukhona emadlelo lenele emvelo noma indzawo yekusekela letilwane temvelo nekutsi phindze bagcine tilwane tekufuywa letilimele tisuke endleleni yetilwane letidla letinye.

Translated by Phindile Malotana