Kulinywa Kwa Shaladi

© Louise Brodie

Kukhicitwa Kwenhlanyelo Lencane

Kukhicitwa kwashaladi lomncane kusuka etinhlavini. Titjalo netigadla kungahlukaniswa bese kuhlanyelwa ngaphandle ngendlela lefanako njengetitjalo letincane.

Indlela yekuLima

Kulima ngetindleela letinkhulu tentsengo kujwayelwe kwentiwa kakhulu ngekutsi kufakwe tinhlavu tinjalo noma kuhlanyelwa kwetitjalo letincane tashaladi. Letinhlavu tihlanhyelwa tibe ngu 1.5 millimetres kushona phansi. Tinhlavu tashaladi tiyahluma bese tima nasetinemalanga lasikhombisa kuya kulalishumi bese letitjalo letincane tingakhokhwa tiyofakelwa ensimini ngemuva kwemaviki langabamane kuya kulasihlanu.

Uma kulinywa ngekucondzisa, kuyacwayiswa kutsi kulinywe kabili letinhavu letidzingekako bese kuyakhokhwa nangabe kudzingeka. Kulima kwentiwa balimi bemishina noma besandla, kushiyane ngelinani lalomsebenti.

Kuvulwa Kwetikhala

Hlanyela shaladi ube nge 15 cm ngekushiyana emilayinini lengu 20 cm ngekushiyana. Loku kuma lokuhambela kutitjalo tashaladi letingu 400 000 kuhekitha linye. Tikhala tekufakela kanye netindledlana tesigulumba tiyashiywa kwentela kunakekela emalungiselelo kanye nekuvuna.

Sikhatsi Sekuhlanyela

Hlanyela tinhlavu tashaladi ensimini ekungeneni kwentfwasahlobo noma likwindla. eNingizimu Afrika kusekungeneni kwenyanga yeNyoni noma yaMabasa. Kuhlanyelwa kwetitjalo letincane tashaladi kungenteka ngalesisikhatsi. Titjalo letivele tikhona tingahlukaniswa bese tihlanyelwa ngaphandle.

Sikhatsi Sekukhula

Bakhiciti bentsengo bacala kuvuna emacembe lamasha ashaladi ekucaleni kwemaviki lasihlanu kuya kulasitfupha kusuka ekuhlanyelweni. Letitjalo tashaladi tingavunwa cishe iminyaka lemibili kuya kulemitsatfu futsi tingabese tiyahlukaniswa tihlanyelwe ngaphandle. Labanye bakhulisi bentsengo bangalima phindze letitjalo letincane ngemnyaka.

Manyolo

Ngaphambi kwekuhlanyela, umhlabatsi lomelele Sibonelo kumele utsatfwe bese uyohlolwa. Loku kutokhomba lenhlobo yemhlabatsi kanye netidzingo temanutrients aleyonhlanyelo lefunwako. Nakubekiswa nje, letincumo letilandzelako tingasetjentiswa lapho kute khona umhlabatsi lohloliwe.

Lokungaba ngu 300 kg lokufakwako kwa 3:1:5 kungasakatwa phindze kufakwe ngetulu kwa 15 cm kuya ku 20 cm wemhlabatsi ngaphambi kwekutsi kuhlanyelwe. Loku kutonika letitjalo letinsha kucala lokuhle ekutisunguleni kwato.

Kubaluleke kakhulu kutsi kugadvwe lokukhula bese kuyakhetfwa umangabe initrogen iyadzingeka kutsi ingetetele kulokukhula. Linani lelifanako lamanyolo lingenteka ngekunisela ngematfonsi ngemuva kwekuba tinhlavu setihlumile netitjalo setimile. Vundzisa nga 250 kg kuhekitha linyhe la LAN ngemuva kwesivuno sinye lesijutjiwe.

Kunisela

Liningi lebalimi bashaladi wentsengo bafaka kunisela ngematfonsi njengoba nguyona ndlela lencono yekugadza bumantai bemhlabatsi nekufutfumala. Lesitjalo sashaladi kumele singaniselwa kakhulu, kantsi nalomhlabatsi kumele uvunyelwe kutsi wome bese uyaniselwa phindze. Kwentela kukhokha emacembe lamasha, yiba nesiciniseko kutsi letitjalo tiniselwe ngalokwenele. Unganiseli kakhulu njengoba loku kungabanga tifo tetigadla noma tifo temacembe. Kungako, ngaloko, kubalulekile kufaka tintfo letitogadza kufutfumala nekubamanti kutsi kuchubeke kugadze lomhlabatsi.

Kushiyane ngalenhlobo yemhlabatsi kanye nesimo selitulu, linani lekunisela lokuhle lisemkhatsini wa 25 na 30 mm ngeliviki ngekufaka kanye ngesikhatsi setinyanga letifutfumele tasehlobo kanye nekunciphisa kunisela ngesikhatsi lesipholile noma ngetinyanga tetimvula noma kunakwelitulu ngemnyaka. Imihlabatsi lesindzako inganiselwa njalo emavikini lamabili. Tama kubalekela kunisela ucondzise ngaphambi kwekuvuna kepha nisela ngekushesha ngemuva kwekuvuna kwentela kugcina lokufutfumala nebumantana lobutfwalekile umangabe ufise kutsi lesitjalo sikhokhe phindze.

Translated by Phindile Malotana