Umkhoba Wesihlahla sase Sutherlandia

© Marinda Louw
Lokwelapha 'tifo-tonkhe' wetitjalo tase Ningizimu Afrika, Sutherlandia frutescens* yintfo ledvunyiswako lengeta emasotja, tintfo temagciwane naletishako letisetjentiswa ekuguleni lokungasiko kubi lokufana nesifo sematsambo, ikhensa kanye nekwelapha kugula lokucalako-kulasebakhulile, inhlobo-yesibili ya shukela we mellitus. Kubhalwa kwekucala lokuphuma kumakholonisi ase Dutch eCape abika kutsi bantfu be Khoisan nema Nama asebentisa umutsi lowakhiwe nge Sutherlandia kupholisa tilondza kanye nekubulala kuchucha kwemikhuhlane.
Inemagama langetulu kwemashumi lamabili nesihlanu, incumbi yalamagama alandzaweni akhuluma ngetindlela letiningi tekwelapha. Leligama lelitsi 'Phetola' ('kugucula' ngesi Tswana), lingakhombisa kuncipha kwekugula lokuningi kubengumphumela lotsandzekako. Ligama layo lesiSotho sase Nyakatfo litsi 'Lerumo-lamadi' ('sikhali sengati') kutsatfwa ngekutsi le Sutherlandia ihlanta ingati, insiswa (ngesiZulu) 'tihambisa bumnyama' lekantsi ligama lesiBhunu yi 'kankerbos' lichaza kusebenta kwayo njengemutsi ekulweni nekhensa.
Ngesintfu tonkhe ticheme talesitjalo betisetjentiswa ekulungiseni imitsi ngendlela yesimo sekwelapha. Sibonelo, yentiwa lokumanti ngalokuphuma emacembeni nakumahlanga lasetjentiswa ekwelapheni sibindzi, tinso kanye nekugula ngesisu. Lokomisiwe kanye nemphuphu yaletitjalo ifakwa kumanti lashisako asetjentiswa kubuyisa kufuna kudla kanye nekuvikelakumosha (isetjentiswa ngemphumelelo kutiguli tesifo sembulalave-HIVV/AIDS) kanye nekwelapha ihemorrhoids, kutseleleka ngekuchama kanye nesifo sasecansini.
Iphindze isetjentiswe ekwelapheni kuhlanya kanye netinkinga letitsikameta imphilo, kufaka nekutfukutsela kabi, kwetfuka kanye nekubanetinkinga. Tintfo tesimanje teSutherlandia tisesimeni sematiya, emaphilisi, emageli, emafutsa ekugcobisa kanye nekutsatfwa kwalokungemanti.
Sutherlandia frutescens - sinye semacembu lasitfupha lagciniwe nalahleti eNingizimu Afrika - ngu 1.2 m sihlahla lesifisha lesinemacembe lehlukene kabili lakahle nalokuvale tinhlavu/tindumbu letikhokha timbali letimise kwemavivane letibovu kusuka ngenyanga yaKholwane kuya kunyanga yeNgongoni. Sitjalo lesingavumi somiso lesikhula etifundzeni letise Western, Eastern, nase Northern Cape kanye naletinye tindzawo takwaZulu-Natali, ikhemikhali yaso kanye nalokuhlangene nencenye yetinhlayiya kwakha lokwehlukene ngakuletigodzi tekufundvwa kwemhlaba.
Sitjalo lesijwayelwe lesihluma kahle engadzeni lapho kunelilanga leligcwele kanye nemhlaba lodonseke kahle futsi kungalula kukhokha kwaso titjalo letincane ngekuhlanyela tinhlavu emhlabatsini lohlanganiswe netincenye letimbili tesihlabatsi, incenye yinye yetitjalo letifile, tilwane,nekudla lokubolile. Lesitjalo sivunwa kakhulu kepha tinhlanyelo letimbalwa tentsengo te Sutherlandia titfolwa esifundzeni sase Western Cape nase Mphumalanga.
*Le Sutherlandia yendzawo, lenyalo ishone eLessertia, lebeyivame kutfwala emacembu lasitfupha, isakateke kakhulu eNingizimu Afrika yonkhana. Le lessertia yendzawo, lenyalo ifaka Sutherlandia, isakatwe kakhulu eAfrika, ifaka emacembu lamshumi lasitfupha, lengabanemashumi lasihlanu eningizimu lese Afrika.Lamacembu kule Sutherlandia yendzawo ihluke kulawo lase Lessertia, ngoba atsatseke ekukhulisweni lokuhlukile - tinyoni. Ngenhlonipho lenkhulu tiyafanana futsi iSutherlandia nayo ngendlela letsite yashoniswa eLessertia.

Inchazelo Yemutsi

Lwati lwalemfundvo kanye netidzingo telwati kuphela ngekutsi kungahle kungatsatfwa njengekucebisa ngekwemutsi. Lolwati alukahlelwa kutsi lumelele kucebisa ngekwemutsi noma kwelapha lokunikwa tati letibuke temphilo.

Translated by Phindile Malotana