I-Sutherlandia Frutescens

© Marinda Louw

Umalapha amalwelwe woke we-Sewula Africa, istjalo i-Sutherlandia frutescens* ukwakwazelwa khulu ngerhonolayo lokwenza ncono amasotja womzimba, ukwelapha umulwana kanye neenthako zayo eziqeda ukuvuvuka, ukulapha ubulwelwe bamathambo kanye nekankere kanye nokwelapha ukuthoma ukuluphala, i-type-2 diabetes mellitus/nanyana ubulwelwe beswigiri.

Amarekhodi wokuthoma abuya kum-Dutch eKapa arepota bona abathwa kanye nama-khoisan basebenzisa ihlanganisela eyenziwe nge-Sutherlandia ukuhlamba amancaba kanye nomgomani. Inamabizo angadlula ayi-25, abahlali balapha abanengi bayikwakwazela ngerhono layo lokwelapha. Ibizo-‘Phetola’ nekulibizo (lesiTswana elitjho itjhuguluko) litjengisa ukulapheka kwamalwelwe amanengi. Ibizo layo lesiSotho / North Sotho ‘Lerumo-lamadi’ (elitjho umkhonto wegazi) litjho bona i-Sutherlandia uhlwengisa igazi, insiswa (ibizo lesiZulu) litjho ukuqotha umnyama. lokha le-Afrikaans, ‘kankerbos’ liqhaza ukusetjenziswa kwayo ukwelapha ikankere.

Ngokwesiko woke amalunga westjalwesi asetjenziselwa ukwenza ihlanganisela le ngokuya ngobulwelwe obuphethe umuntu. Isibonelo, itiye eyenziwe ngamakari kanye nesidindi isetjenziselwa ukwelapha isbindi, izinso kanye namathumbu. Ipuyere yeentjalo ezonyisiweko yafakwa emanzini isetjenziselwa ukwenza bona umuntu arhalele ukudla, beyikhandele ukudinwa (isetjenziswe ngepumelelo eengulaneni ze-HIV/AIDS) nokwelapha i-hemorrhoids, imiraro yokuthunda, kanye ne-gonorrhea / Isetjenziselwa ukulapha ukugandeleleka ngokomkhumbulo kanye nokungathabi ngokomoya, ekubalwa nokuqasuka. I-Sutherlandia sele itholakala yenziwe i-tiye, amapele, ijeli, ikhrimu kanye nemamanzi.

I-Sutherlandia frutescens – ngenye yemihlobo esithandathu emila eSewula Africa – imutjhana oyi-a 1.2 oyihlanganisela efeyini inembewu enga sikhumba ethela amathuthumbo abomvu akheke saviviyani ukusukela ngo- July ukuya ku-December. Ayithandi isomiso ikhula esifiundeni sange-Western, Eastern, kanye ne-Northern Cape provinces nakwezinye iindawo za KwaZulu-Natal. Isitjalo sengadini esithandwa khulu esikhula kuhle elangeni nehlabathi engenwa mamanzi. Sitjalwa lula ngokobana kufakwe imbewu ehlabathini kanye nekompowusti. Istjalwesi sivamise ukuvunwa ehlathini kodwana bakhona abarhweba ngaso nanyana bangasibanengi, abarhweba ngaso batholakala esifundeni sange-Western cape kanye neMpumalanga.

I-genus Sutherlandia esele iminzele e-Lessertia sele inemihlobo esithandathu esabalele neSewula Africa yoke. I-genus Lessertia, esele ifake hlangana i-Sutherlandia, isatjalaliswa e-Africa, yoke imihlobo eyi-60, eyi-50 yayo iseSewula Africa. Istjalwesi esise - the genus Sutherlandia siyahluka kunaleso esise-Lessertia, ngombana zitholwa eenyonini ezihlukileko. Kiko koke ziyafana begodu i-Sutherlandia iminzele ku-Lessertia.

Ukwala Kwezemaphilo

Ilwazeli lenzelwe ukufundisa kwaphela begodu akukafaneli bona lisetjenziswe njengesiyeleliso sezepilo. Ilwazeli alikenzelwa ukujamiselela iinluleko zezepilo nanyana ukulatjhwa okunikelwa ngusiyazi wezepilo.

Translated by Busisiwe Skhosana