Umkhicito weMahhabhula

Umkhicito waMhlabawonkhe

©Louise Brodie

Emahhabhula ngumanye latiwako kakhulu futsi titselo letikhicitwa kabanti. Akhicitwa etigodzini tesimo mhlabawonkhe, esimeni sase Nyakatfo nase Ningizimu. iChina ihamba phambili emhlabeni wonkhe ngekukhicita emahhabhula ngesisindvo, ikhokha ngetulu kwemathani lamashumi lamane etigidzi ngemnyaka, ilandzelwe yi USA. Nomanje umkhicito wemahhabhula unesikhatsi, emahhabhula ayatfolakala kutimakethe tangaphesheya mnyaka wonkhe ngenca yalabawangenisako mhlabawonkhe.

Umkhicito wase Ningizimu Afrika

©Louise Brodie

Emahhabhula abekhicitelwa kutsengiswa eNingizimu Afrika kusuka ngemnyaka wa 1880 futsi ahanjiwe kusuka eNingizimu Afrika kuya eUnited Kingdom kusuka ngemnyaka wa 1890. Kahle kahle, tingadze tatakhiwa eWestern Cape tigodzi tekukhicita titselo kepha ngekuhamba kwesikhatsi kuze kubengunamuhla emahhabhula akhicitwa eNingizimu Afrika yonkhana.

Indzawo Yekukhicita

©Louise Brodie

Le Western Cape nguyona iyindzala ngekwesintfu semahhabhula kulesigodzi phindze itsatsela ngetulu kwehhafu wemahhabhula lakhicitwako kulelive. Tigodzi letinkhulu tekukhicita emahhabhula tingase dolobheni le Western Cape lase Ceres, eWolseley, iElgin kanye ne Villiersdorp. Lesigodzi sase Langkloof singase Southern Cape lese Ningizimu Afrika kanye nemncele losemkhatsini we Western kanye ne Eastern Cape phindze ikhokhe lokungaba ngu 20% kwemahhabhula elive.

Aphindze mancane kepha tindzawo tekukhicitela letingase nyakatfo kulelive letise Free State, eMpumalanga nase Sifundzeni sase Limpopo. Letingadze kuletitigodzi ngutona titinsha kunetingadze letikhashane ngase ningizimu, njengoba umkhicito wemahhabhula wawungabonwa ngaphambilini ngenca yekubakhona kwetivunguvungu njalonjalo lebetibonwa kuletindzawo, kepha ngekuvetwa kwemanethi etivunguvungu, nyalo setikhona. Leti tigodzi tamanje temikhicito yase Ningizimu Afrika njengoba ticala kukhicita ekupheleni kwenyanga yeNgongoni, afunwa kakhulu ngesikhatsi semaholidi enyanga yeNgongoni.

Tinhlobonhlobo

©Louise Brodie

Tinhlobonhlobo letinkhulu letikhokhwa eNingizimu Afrika ngema Golden Delicious (24%), iRoyala Gala noma iGala (17%), iGranny Smith (15%), iCripp’s Pink kanye ne Pink Lady ® (11%), iTopred noma Starking (11%), iFuji (9%), iCripp’s Red, iJoya®(5%) ne Braeburn (3%).

Sikhatsi

©Louise Brodie

Kuvunwa kwemahhabhula ase Ningizimu Afrika kucala ngesisindvo lesincane sekucala ngenyaka yeNgongoni. Lokucala kwekuvuna kusuka ekupheleni kwenyanga yaBhimbidvwane kuya kunyanga yeNkhwenkhweti. Nomanje sikhatsi sekukhiwa kwemahhabhula kugcina ekupheleni kwenyanga yeNkhwenkhweti, lamahhabhula lakhiwe afakwa noma agcinwa aphephile liviki ngesimo lesigadziwe bese atsengiswa endzaweni phindze ahanjiwe kuze kufike inyanga yeLweti.

Kutsengiswa

©Eric Miller
©Eric Miller
©Eric Miller

Lelitiko lekutsengisa emahhabhula eNingizimu Afrika, likalwe kakhlu kumakethe yekuhambisa, kepha liphindze linikete iNingizimu Afrika kanye nemave lakhelene neNingizimu Afrika ngesitselo lesisezingeni. Imekethe lenkhulu yemahhabhula ase Ningizimu Afrika yimakethe lekhula njalo eAfrika (30%). Loku kulandzelwa khashane yi Mpumalanga ne Asia (31%), iUK (18%) iMiddle East (7%), ne Europe (6%). Ngaphambilini, iEurope kanye ne UK bekungutona letinemakethe lenkhulu yemahhabhula ase Ningizimu Afrika, kepha lokulinywa lobekufunwa eAfrika nase Asia sekubone lonamnyakato etindzaweni tetimakethe letikhokha ngetulu kweminyaka lemibili leyengcile.

Kusetjentiswa

©Ann Gadd

Emahhabhula anemanutrition futsi atfwele intsambo lekahle. Lesitselo kanye nesikhumba kuyadliwa bese letindumbu kanye nalolokucinile lokuhlahlwako. Emahhabhula adliwa anjalo aphindze asetjentise kusaladi noma aphekwe njengesinongo kanye najamu noma asetjentiswe ekubhakeni. Emahhabhula aphindze entiwe ijusi yemahhabhula, ijusi lecengiwe noma sinatfo. Emahhabhula aphindze afakwe etikoteleni noma emabhodleleni noma omiswe.

 

Translated by Phindile Malotana