Umganu Kakhulu kune Tjwala

©Geoff Nichols of SANBI

Sclerocrya caffra noma ligama lelatiwako lebuganu lifaka Inkanyi, marula, Umganu, mufula kanye nemorula. Lesihlahla sebuganu sisemkhatsini kuya kulesikhulu sihlahla netimbali letindvuna kanye naletinsikati etihlahleni letihlukanisiwe.

(Besifazane labakhulelwe basebentisa ligcolo lelicembu lelihloniphekile kwentela kutfola inhlobo yemntfwana losengakatalwa - sibonelo- emalungiselelo eligcolo leliyimphuphu leliphuma kulesihlahla lesidvuna litsatselwe umnntfwana lomdvuna.)

Umganu (marula) sihlahla lesisetjentiswa kakhulu bantfu bemaZulu kwentela kwelashwa kwekuvuvuka kwetintsaba tebantfwana (uzagiga). Lesigulane kumele sitihambele siye kulesihlahla bese sifike sishaye ngasesilevini kulesihlahla, bese sitsi, 'zaziga, zaziga ngiyekele' ('hamba zaziga') asho katsatfu.

Kutsiwa lo zaziga utobese uyanyamalala kungakapheli emalanga lamatsatfu. Leminye imitsi lesetjentiswako ifaka kuhlanganiswa kweligcolo kwentela kwelapha sifo sesisu, umsheko, rheumatism kanye nekuvikela sifo sembuzulwane.

Leligcolo litsatfwa njengentfi lelapha ihaemorrhoids kanye nemanti lashisako alamagcolo ayanatfwa njenge tonic nawuphelelwa ngemandla noma utiva udziniwe noma unesiyeti.

Tinstambo tiyenteka kulesigaba lesingaphansi kwaleligcolo, sibe lesigodvo sisetjentiswe ekubateni, imihlobiso yasendlini, imigcoma kanye netigodvo letifakwa etintsanyeni tetinkhomo. Sihlahla semganu sihluma kusuka eEthiopia leseningizimu kuya eKwaZulu-Natali lese Ningizimu Afrika kantsi futsi yindzawo lejwayelwe eBa-Phalaborwa esigodzini sasesifundzeni sase Limpopo.

Lesitselo kanye nalelintongomane bekusetjentiswa kusukela ngeminyaka yasendvulo ngelizinga lemphilo yaso - sinavithamini C lophakeme kanye nemaninerali. Sitselo semganu sivutfwa kusuka ngenyanga yaBhimbidvwane kuya kuMabasa ngesikhatsi lesitselo lesivutsiwe siwela emhlabatsini.

Sihlahla lesikhulile singakhokha titselo letingu 500 kg njalo ngemnyaka. Lesitselo sidliwa sisinsha noma sakhiwe saba yijusi kanye najamu. Letitselo tiyacokelelwa, tiwashiwe phindze tivuliwe kanye nalelintongomane lisusiwe. Lesitselo siyaphekwa aze lamanti ashintje libala bese ayasuswa.

Lamanti lasele abese achubeka ente lojamu, bese uyapakishwa emajekeni eligilazi leliwashiwe phindze lavalwa. Jamu wemganu ungaba nelishelufa lwemphilo lelingaba ngumnyaka uma kuvaleke kahle. Lamantongomane emganu ayadliwa futsi avame kushiswa.

Ayimphilo futsi atfwele emaphrotheni langaba ngu 25% kanjalo ne calcium (Ca), maganesium (Mg), phosphorus (P) kanye ne potassium (K). Lelintongomane liyabulawa kwentela kususa letinhlavu.

Letigogo talamantongomane tingasetjentiswa njengentfo yekuvala, njengemacembe lafile noma kwekucalela umlilo, abe oyili lobandzako locindzetelwe akhokhiwe kuletinhlavu (tivutsiwe ngavithamini C na E) tisetjentiswa ekunakekeleni sikhumba. Sitselo nemacembe kusetjentiswa njengekudla kwetilwane.

Lomganu sihlahla semtfunti lesatiwako futsi sihluma kamalula kuletinhlavu letihlanyelwa emhlabatsini wemanti emfula, kepha siyinkinga esitfwatfweni. Sihlanyeleka kahle ngentfwasa hlobo.

Inchazelo Yemutsi

Lwati lwalemfundvo kanye netidzingo telwati kuphela ngekutsi kungahle kungatsatfwa njengekucebisa ngekwemutsi. Lolwati alukahlelwa kutsi lumelele kucebisa ngekwemutsi noma kwelapha lokunikwa tati letibuke temphilo.

Translated by Phindile Malotana