Sitselo Lesilula Lesinetinhlavu Lesimunyu Lesinika Jamu Lokahle

© Marinda Louw

iCarpobrotus edulis yatiwa njjengesitselo lesilula lesinetinhlavu letincane lesimunyu lesilungile, sitselo lesilula lesinetinhlavu letincane sase Cape, ghaukum, ghoenavy, Kaapse vy, perdevy, rankvy, suurvy, ikhambi-lamabulawo noma umgongozi (ngesiZulu) Lesihlahla semutsi lesinesitselo lesidliwako lesihluma malula-kusuka phansi kanye netimbali letimtfubi lophelela kuphinki lohhwabile.
Lesitselo lesincane setinhlavu letincane singatfolwa kusuka eNamqualand esifundzeni sase Northern Cape ngase Western Cape emnceleni loya eEastern Cape. Lesihlahla silungele kunyakatisa intsatjana kanye nekungavumi indzawo yemlilo.
Tinyoka tivama kutfolwa etintfweni letincane tesigungu letihlumako te sitselo lesincane setinhlavu lesimunyu titingela emagundvwane latsatseke kulesitselo. Ngaphandle kwemagundvwane, letitselo titsandvwa tinyamatane, ema porcupines kanye nebantfu. Lesitselo simise kwangetulu, lesivutfwa sibe sigogo lesishwaphene nawusibuka kanye netinhlavu letiningi kujeli-lefana ne goo. Lingetulu lalesitselo lidliwe kantsi nalesicumbi sentfo lengemanti lenambutelako-kufana netinhlavu letikhokhiwe.
Lokunambitsa kwato kuyanambutela, kuyababa kanjalo nebumunyu futs lesitselo sisetjentiswa ekwakheni jamu lokahle kakhulu. Kulungiselela kwenta lojamu vala lesitselo lesincane setinhlavu lesingu 1kg ngemanti labandzako (nelicepha lelincane laswayi) lalisa busuku bonkhe, khokha lamanti bese uyahhaya. Yengeta tinkomishi letimbili tashukela, icinnamon lembalwa enkomishini yinye yemanti bese uyabilisa kuze kutiye. Bese wengeta sitselo lesincane setinhlavu lesimunyu bese uyagocotisa kuze kutiye kantsi letitselo tibovu lomnyama ngelibala. Kufakwa ejekeni leliwashiwe lelibhodlela bese kuyambonywa.
Emacembe alesitselo lesincane setinhlavu ekhatsi ayanambutela asusa tilwanyana kantsi futsi ayahlafunwa kwenela kususa buhlungu bemphimbo, kutseleleka emlonyeni, kushiswa lilanga, kulunywa, tilondza temkhuhlane, kucubunga ngenca yelinabukeni kanye netintsambo telibhodlela letiluhlata sasibhakabhaka.
Letinye tintfo letisetjentiswa emutsini tifaka kwelapha iTB (sitaputapu siyakhiwa ngemacembe ejusi, oyili we olive kanye neluju) kanye nekwelapha kucumbelana (ngekudla lesitaputapu lesakhiwe kuletitselo). Lesitselo lesincane setinhlavu sisetjentiswa eEastern Cape kwentela kwelapha idiphtheria (kutseleleka lokumatima kwe mphimbo kanye nemphumulo) kanye nesifo sashukela. Sitselo setinhlavu letincane sihluma malula nasijutjiwe phindze sitsandze umhlaba-lodvonseke kahle emanti kanye nendzawo lengase langeni.

Inchazelo Yemutsi

Lwati lwalemfundvo kanye netidzingo telwati kuphela ngekutsi kungahle kungatsatfwa njengekucebisa ngekwemutsi. Lolwati alukahlelwa kutsi lumelele kucebisa ngekwemutsi noma kwelapha lokunikwa tati letibuke temphilo.

Translated by Phindile Malotana