Oyili we Chamomile yase Kapa

© Peganum
iCape Chamomile (Eriocephalus Punctulatus) nguyinye yaletimbalwa letatiwako ‘camomile’ tihlahla letisetjentiselwa kulapha ngale oyili yato. Mzala wayo lowatiwako usetjentiselwa kubaluleka kwa oyili longu German ne Roman chamomile, kepha le Maroc chamomile iyasetjentiswa nayo. Ecinisweni ayisiyo ‘icamomile’ kepha lobukhona be azulenic lobuhlanganisiwe bunika le oyili libala lelichazako leliluhlata sasibhakabhaka lelihlangene ne oyili ye chamomile.
Lenanhlanyelo yemdzabu ibonwa ngaleliphunga lesitselo kanye nelibala lelidonsako leliluhlata sasibhakabhaka lelitsatfwa (ngentfutfu) kusuka kumahlangana kanye nemacembe. Leli oyili libongwa ngendlela yalo lephansi futsi ngu oyili lokhetsiwe kwentela kulapha kwetfuka, kungalali kahle kanye nebuhlungu benhloko. Ngesintfu lamacembe asetjentiswa emicamelweni kukhutsata emaphupho lamahle futsi yasitjentiswa ekutsintsiteni kanye nekuhambisa imimoya emva kwesifo lebesisendlini.
Ayisiyo ingoti emlilweni futsi ingasetjentiswa kwelapha emamasela kanye nebuhlungu bemalunga lahlangene nesifo sematsambo, ineuralgia kanye nebuhlungu bemgogodla. Le oyili isetjentiswa etintfweni tekugcotjiswa ngoba ayisiyo ingoti emlilweni kanye nekupholisa tindzawo nangenca yekuvelela lokuphansi kwemnyango, ingasetjentiswa njengeliphunga lekudla. iCape chamomile ikhuliswa kumapulazi eSkimmelberg eClanwilliam kepha ikhula kakhulu etintsabeni tase Eastern Cape nase Free State.
iRoman chamomile (Anthemis nobilis) ikhuliswa ngekwakheka ePulazini lase Phandulwazi eSigodzini sase Tyume, eceleni kwe Hogsback esifundzeni sase Amathola. Tihlahla akusiko lula kutisakata futsi sinkinga nasiniselwe kakhulu. Emacembe avunwa kanye ngemnyaka futsi kwentiwa ngesandla. Icolela kuphola, tigodzi letinemicansana.

Inchazelo Yemutsi

Lwati lwalemfundvo kanye netidzingo telwati kuphela ngekutsi kungahle kungatsatfwa njengekucebisa ngekwemutsi. Lolwati alukahlelwa kutsi lumelele kucebisa ngekwemutsi noma kwelapha lokunikwa tati letibuke temphilo.

Translated by Phindile Malotana