Lavenda ne Oyili ye Lavandin

© Marinda Louw
iLavender sihlahla sase Mediterranean akusiso sala Ningizimu Afrika, noma kunjalo, sihlanyelwa la bese lizinga lelisetulu le oyili ye lavender yakhiwa phindze ikhokhwe/iphume la Ningizimu Afrika. Leligama lelitsi ‘lavender’ lichamuka esishweni se Lathini lavare ‘kuwasha’ noma ‘kugeza’.
Lesihlahla lesatiwa kakhulu ngekutsi yi ‘lavender’ singetulu kwalinye licembu lekukhokha kudideka emkhatsini wwe lavender kanye ne lavandin. Letinhlobo totimbili letatiwako bo Lavandula angustifolia- phindze libitwa ngekutsi yi ‘ lavender yeliciniso’ noma ilavender yeSingisi kanye ne Lavandula dentala – lelishiwo ngekutsi yi lavender yesi French noma spike lavender. Licembu lesitsatfu, intalelwano ye L. angustifolia kanye na L. latifolia leshicilelwe ku oyili lekutsiwa yi lavandin.
Ema Lavandin tihlahla letinkhulu phindze tisetjentiswa kakhulu ngekunongotela kwawo kepha anekuba neliphunga le camphorous kancane, latiwa kakhulu ngetintfo tekuklina kanye nekusetjentiselwa simo se sinus (kuvimbana etimphumulweni).
Ema Lavenders anetimbali letinongotelako futsi asetjentiswa kakhulu ekwelapheni njengoba atfwala tintfo letitsite letimbalwa te camphor. Ingasita kucatulula tinhloko letibuhlungu, kukhatsateka kwemtimba iphindze isite ngekugaya esiswini. Ngetefundvo yesi Korean kutfolwe kutsi ioyili ye lavender ingakhulula le insomnia kanye nekukhatsateka. Ticelo temafemu te oyili ye lavender tifaka tinsipho letinemandla, tintfo tekuklina kanye netintfo tekugeza ngendzaba yemandla ayo langabulala lamanye alamagciwane lafaka ityphoid, diphtheria, streptococcus kanye ne pneumococcus.
Ngu oyili lokwenta uphumule, lokwenta ubuye phansi losetjentiswe etintfweni tekugcotjiswa ngenca yetintfo tayo tekutsambisa phindze ingavikela tibati temtimba iphindze ilaphe tilondza tekusha. Le oyili ingasetjentiswa ngebunono, kepha incono ihlanganiswe nge oyili letfwele bese uyigcobisa etindzaweni letitsintsekile. iLavandin iphindze ibe sisebenti legcina lendlela yekwesaba icondzile futsi ingaphindze isebente njengentfo lepholisa imisipha, icinisa imisipha iphindze iyivuse.
Kuvunwa kwaletimbali nalamahlanga kwenteka ngenyanga ye Ngongoni nangenyanga yaBhimbidvwane, kuvame kungabi ngemalanga lapho kushisa khona noma kunemoya njengoba loku kungaphazamisa lakushicileleke lo oyili khona. Oyili wakhiwa ngentfutfu lapho lokucinile kuphuma khona ngekusebentisa lokusamanti. iLavender yeliciniso ishicilela siphohlongo kuya kumashumi lamatsatfu ema kg bese lavandin wenta emashumi lamane kuya kumakhulu lamabili nemashumi lamabili ema kg e oyili lomcoka ngelihekitha linye (ha), bese kuba makhulu laasihlanu kuya kulatinkhulungwane yema kg emahlunga etimbali letomisiwe ngehekitha yinye, kushiyane ke ngalendzawo, nangekunakekelwa kanye nekulinywa. Kunemacembu lamashumi lamane nesiphohlongo emalavender kanye netinhlobo letimakhulu tetinhlobonhlobo kepha kusetjentiswa tinhlobo letintsatfu lekungutona kwentela kukhicita le oyili ye lavender lemcoka; L angustifolia, L latifolia (spika, emacembe lavulekile/labanti) bese lentalo ye L angustifolia x L latifolia. Labo oyili labakhokhwa kuyinye ihlukile ngekuhlanganiswa nangekusetjentiswa ekugcineni, ngekwenta Sibonelo, oyili wentalo ye lavandin ukhokha oyili lonongotelako losetjentiswa kumakha.
Lesihlahla lesimfisha sesiganga sikhokha timbali ehlobo kantsi silinywa esifundzeni sase Western kanye nase Eastern Cape, KwaZulu -Natal, Free State, Gauteng, Limpopo kanye nase Mpumalanga. Onkhe ema lavender ayincelencele endzaweni lenemswakama lophakeme kanye nekushisa lokusetulu kwelihlobo ngako kubese kuphazamisa lizinga le oyili. iLavender lehlabako ayitsandzi sitfwatfwa. Tihlahla ticolela lilanga leligcwele kanye nekukhanya, /umhlaba lodonseke kahle emanti. Kufuna unganiseli kakhulu kuze kwengcele.

Inchazelo Yemutsi

Lwati lwalemfundvo kanye netidzingo telwati kuphela ngekutsi kungahle kungatsatfwa njengekucebisa ngekwemutsi. Lolwati alukahlelwa kutsi lumelele kucebisa ngekwemutsi noma kwelapha lokunikwa tati letibuke temphilo.

Translated by Phindile Malotana