Kunakekelwe Kwe Nhlanyelo Ye Macembe Noma Tinhlavu Leticinile

© Louise Brodie

Kukhokha Emathani Ngelihekitha Emnyakeni Munye

Kungatsandzi ingucuko
Lokusha - Emathani lamane
Tinhlavu Letomile - 0.5 wemathani
Oyili - Emalitha lamashumi lamane

Silinganiso
Lokusha - Emathani lasiphohlongo
Tinhlavu Letomile - Lithani linye
Oyili - Emalitha lamashumi lasikhombisa nesihlanu

Lokuhle
Lokusha - Emathani lalishumi nakubili kuya etulu
Tinhlavu Letomile - Emathani langu 1.2
Oyili - Emalitha lalikhulu

Kuvuna

Kuvunwa kwemacembe noma tinhlavu leticinile tekutsengiswa kwenteka ngemshina. Etindzaweni letikhokhe umkhicito lomncane nakutindlu letiluhlata kungenteka ngesandla noma nje loku kudula.

Umkhicito Lomusha

Cala kuvuna emacembe ekuseni ngesikhatsi lizinga lekushisa lisepholile kepha lamacembe sekomile. Kuvuna kwemacembe ngaphandle kucala ngekushesha ngemaviki lamane ngemuva kwekuhlanyela letinhlavu. Labakhulisa ngalokukhulu bangema sikhatsi lesidze bese bavuna sigadla sonkhe ngaphambi kwembali, kujuba lesigadla siphume lesingaba ngemasentimitha lasihlanu ngetulu kwemhlaba kanye nekwenta ticumbi letivunywa ngulelinani. Uma kwenteke ngesandla lesitjalo sonkhe siyadonswa bese siyapakishwa.

Umkhicito Wetinhlavu Letomile

Kwentela umkhicito wemacemebe noma tinhlavu letomile, yima kuze kube ngemuva kwembali, umalesitselo sicala kucina phindze soma. Letinhlavu tivame kukhula esikhatsini kwemaviki lalishumi nesihlanu kuya eshuminni nesiphohlongo kusuka ekuhlanyelweni. Letinhlavu tibese tiyehlukaniswa kumakhasi tingabese tibekelwa kuphindze tihlanyelwe phindze nekwentela intsengo yetinongo.

Umkhicito We Oyili Lemcoka

Le oyili lemcoka itsatfwa kusuka ku kumoya loshisisiwe yetinhlavu letisiliwe. Ngesisindvo sentfo leluhlata leshisisiwe, le oyili lemcoka lekhokhiwe imelela lokungaba ngu 0.6 % kuphela kuya ku 1% waloku.

Kugcina

Umkhicito lomusha: Ngemuva kwekuvuna, gcina emacembe noma tinhlavu leticinile ku 1 °C. Iamacembe noma letinhlavu tingagcinwa emaviki lamabili kuya kulamatsatfu. Intfo lemcoka kakhulu lebalulekile kutsi kugcinwe lamacembe omile etintfweni letivalekako.

Emacembe lamasha alahlekelwa sinongo sawo ngekushesha, ngako kubalulekile kumaketha phindze usebentise emacembe lamasha lajutjiwe ngekushesha lokukhulu. Emacembe lamasha noma tinhlavu tigcinwa etikhwameni leticinile letingafaki umoya lapho kunekubandza lokwenta iayisi.

Umkhicito Lowomile

Letinhlavu letomisiwe tipakishwa etintfweni tekuphatsa letingafaki umoya leticinile ngekushesha lokukhulu kwentela kutsi tigcine lesinongo. Loku kungagcinwa tinyanga letiyimfica kuya emnyakeni.

Oyili lomcoka

Oyili lomcoka lofakwe emabhodleleni ungagcinwa endzaweni leyomile, lemnyama nalepholile cishe umnyaka kuya etinyangeni letilishumi nesiphohlongo ngemuva kwekufakwa emabhodleleni. Ngemuva kwekutsi lo oyili lomcoka ucale kulahlekelwa kubaluleka bawo neliphunga.

Tilwanyan

Aphids, Tibungu te Army, Tibungu letiJutjiwe, emaNematodes, Sayobe se mite, emaThrips ne White fly (Mphungane lemhlophe) nguletinye tilwanyana letatiwako.

Tifo

Licashata leligciwane lelicembe, CMD Virus, Fusarium Wilt, muhlwa wemphuphu, Kubola kweTimphandze ne Soft rot – kubola ngekutsamba.

Kumcoka kulandzela kuvikeleka kwenhlanyelo njengendlela lekushiwo ngayo ehhovisini noma nguloyo lowatingekulima. Lolotsengisa emakhemikhali unelilungelo leluhlelo noma angakunika lwati kanjalo nesecwayiso lesihle lesikhona ngekwati ngalokuphelele ngalendzawo yekukhicitela.

Translated by Phindile Malotana