iCorchorus iMallow yaseJew

The leaves and young fruit of Jew's mallow can be eaten.
iJew's mallow (Corchorus olitorius) licembe lelidliwako eNingizimu Afrika, ingena ngaphansi kwetibhidvo letatiwa ngekutsi yi morogo noma umufino.
Kwatiwa kutsi icale kulinywa eveni lase Egypt ngalesinye sikhatsi yatiwa njenge sipinachi sase Egypt. Futsi yadlala indzima esikweni lakadzeni lema Jewish, ngiko yatiwa njenge ‘Jew's Mallow’. Lesihlahla eNingizimu Afrika satiwa ngekutsi yi ‘wild jute’ (Afrikaans), thelele (Sepedi), delele (Tshivenda), gushe noma bush okra, litfolakala kakhulu etindzaweni tasemakhaya kakhulu nase Middle East. Ligusha litfolakala ehlatsini noma dvutane nemakhaya endzaweni yaKwaZulu-Natal, Limpopo, Eastern Cape nase Mpumalanga eNingizimu Afrika.
Ligusha sihlahla lesikhula umnyaka wonkhe, sikhula sifike ku 20 cm kuya ku 1.5 m ngebudze, kuye ngekutsi nguyiphi inhlobo yenhlanyelo. Emacembe akhona ayavunwa kutsi adliwe. Emacembe akhona angasebentiswa kulapha letinye tifo njenge bladder inflammation, gonorrhoea nekuchama lokubuhlungu. Umtimba walesihlahla ungasebentiswa kutfola iJute kwenta emaphepha noma umetjiso. Licwaningo lelentiwe University of Fort Hare likhomba kutsi ligusha linemsoco kwendlula likhabishi nesipinachi.

Kudla Ligusha

Emacembe eligusha aphetse umsoco, ane protein lenyenti 4.5%, ane beta-arotene lenyenti, iron, protein, calcium, B-vitamins, folate, vitamin C na E, ne dietary fibre. Noma ligusha lihle lifaniswa nesipinachi kepha atifani. Unganonga ngagaligi noma emalemoni. Emacembe eligusha ayabiliswa nenkhukhu bese adliwa nerisi.
Emacembe angadliwa alihlata noma aphekiwe kepha ayashelela nakaphekiwe, njenge okra. Nawulungisa emacembe lafana ne cowpeas, kungeta emacembe eligusha kwenta kube lula kutsi bantfu labadzala bakhone kugwinya. Kunciphisa kutsi kungasheleli kakhulu faka bicarbonate of soda emantini labilako.
Emaembe lasemancane entiwa isalad. Emacembe lomisiwe asebentiswa kushubisa lisobho lelimanti noma angasabentiselwa flour. Noma likahle kulidla lisaphilile, iphilo yemacembe eligusha ingandziswa ngekomisa emacembe; emacembe laphilile noma lomisiwe ayagocwa entiwe ibhola bese omiswa elangeni. Titselo letingakavutfwa tiyomiswa tintiwe iphuphu letosebenta kwenta sauce.

Kukhulisa Ligusha

Ligusha likhula kahle nalihlanyelwe kusuka enhlanyelweni ihlikaniswe nga 10 cm emalayinini, kungaba ngu 5-6 kg kuli hecta linye. Faka inhlanyelo emanti lilanga lonkhe. Ikahle ihlanyelwa nakucala kunetsa timvula. Ligusha liyabeketela emhlabatsini lomunyenti. Itsandza tindzawo letishisako, emazinga ekushisa langu 16℃ na 25℃ kepha akavani nendzawo lelihlandze futsi akufanele ihlanyelwe emtfuntini. Kunisela kumcoks emuva kwekuhlanyela.
Licwaningo lelentiwe yi Agricultural Research Council (ARC), ibone kutsi sivuno seligusha siyakhula nakusebentiswe manyolo, ikakhulu Nitrogen. iNitrogen kutsiwa futsi yenta kutsi kube nemsoco, calcium (Ca) ne phosphorus (P) uma ungeta calcium (Ca) ne magnesium (Mg) emhlabatsini kungangeta kukhula kwe fibre nesivuno seligusha.
tilwanyane letijwayelekile letihlasela ligusha yi spider mites, tintsetse, caterpillars, army worms ne flea beetles. Stem rot (Sclerotium rolfsii) kungavikelwa ngekushintja loko lokutjaliwe kanye nekuphakamisa lapho uhlanyele khona.
Emacembe angavunwa emuva kwesikhatsi noma emalanga langu 30-60 emuva kwekuhlanyela (njalo emuva kwemaviki lamabili kuya emavikini lamatsatfu).

Inchazelo Yemutsi

Lwati lwalemfundvo kanye netidzingo telwati kuphela ngekutsi kungahle kungatsatfwa njengekucebisa ngekwemutsi. Lolwati alukahlelwa kutsi lumelele kucebisa ngekwemutsi noma kwelapha lokunikwa tati letibuke temphilo.

Translated by Thandokuhle Motha