I-Mallow YamaJuda

The leaves and young fruit of Jew's mallow can be eaten.
I-jews mallow (Corchorus olitorius) kuyinto yemifino enomsoco eNingizimu Afrika futhi iwela ngaphansi kokuqoqwa kwemifino enamagatsha eyaziwa ngokuthi u-morogo noma i-imifino.
Kukholakala ukuthi iyalinywa okokuqala eGibhithe lasendulo futhi ngezinye izikhathi ibizwa ngokuthi isipinashi saseGibhithe noma i-molokhia ngesi-Arabhu. Kwaphinde kwaba nendima emlandweni wamaJuda wasendulo ngakho igama elithi 'Mallow' lamaJuda. Lesi sitshalo siyaziwa eNingizimu Afrika njengeJute zasendle, i-wilde jute (isiBhunu), i-thelele (Sepedi), i-delele (i-Tshivenda), i-gushe noma i-okra yamahlathi futhi iyatholakala ezindaweni eziningi ezimelele zase-Afrika naseMpumalanga Ephakathi.
I-mallow yamaJuda itholakala ezindaweni zasendle noma eziseduze zasemakhaya ezifundazweni zaseKwaZulu-Natal, eLimpopo, eMpumalanga Kapa naseMpumalanga eNingizimu Afrika.
Ikhula phakathi kuka-20 cm no-1.5m ubude, kuye ngokulima. Amaqabunga amasha namahlumela amasha avunwa ukudla. Amaqabunga asetshenziselwa ukwelashwa kwesibindi sokuvuvukala, i-gonorrhea nokuvuthwa okubuhlungu. Izitshalo ezinzima zisetshenziswa njengomthombo we-jute ekwenzeni izembatho kanye nephepha ngesikhathi izinkuni ezikhanyayo zingasetshenziselwa ukwenza ukufana.
Ucwaningo olwenziwe yi-University of Fort Hare lubonise ukuthi amaqabunga amaJuda angamafutha aphakeme kunomsoco uma kuqhathaniswa neklabishi nesipinashi.

Ukudla i-Mallow yamaJuda

Amaqabunga amaJuda angamalimi anomsoco kakhulu, aphezulu amaprotheni angu-4,5%, acebile ku-beta-carotene, insimbi, amaprotheni, i-calcium, ama-vithamini B, i-folate, i-vitamin C no-E, ne-fibre yokudla. Nakuba ama-mallow amaJuda ejwayele ukufaniswa nesipinashi, ukuthungwa nokuvutha kwawo kuhlukile; ngaphezulu 'komhlabay'. Ukunambitheka kwalo kugcwaliswa ngegalikhi kanye nemon elimnandi. Amaqabunga amaJuda angamahlumela avame ukuphekwa enqabeni yenkukhu ekhishwe igalikhi kanye ne-coriander eyomile bese ekhonza elayisi.
Amahlamvu angadliwa aluhlaza noma aphekwe kepha abe slimy uma ephekwe, afana ne-okra. Lapho ulungiselela amaqabunga ama-coarse-textured, afana nalawo azinkomo, ukwengeza amaqabunga amaJuda angamahloni enza kube lula kubantu asebekhulile ukugwinya. Ukunciphisa i-sliminess bicarbonate ye-soda ingafakwa eketsheni elibilisayo.
Amahlamvu amancane ayengezwa kuma-saladi. Amaqabunga owomile asetshenziselwa ukugcoba isobho noma angaba ngumhlabathi owufulawa okwenziwe isitoreji esandisiwe. Nakuba okudliwa kahle kakhulu, impilo yeshalofu yamaqabunga amaJuda angasondiswa ngokumiswa; amaqabunga amasha noma aphekiwe agxilwe emabhola futhi omiswe ilanga. Izithelo ezingavuthiwe zingase zomiswe bese zenziwe zibe yi-powder ukulungiselela isobho.

Indlela Yokukhulisa I-Mallow YamaJuda

Ukulimala kwamaJuda kungcono kakhulu okusakazwa enzalweni, etshalwe ngo-10 cm emigqeni, ngesilinganiso sama-5 kuya ku-6 kg ehektheleni ngalinye. Imbewu engaphambi kokugcoba emanzini afudumele amahora angu-24. Kungcono kakhulu ukutshala ekuqaleni kwenkathi yemvula. Ukulimala kwamaJuda kubekezelela kakhulu izimo zenhlabathi. Ikhetha izimo ezifudumele namazinga okushisa ephakathi kuka-16℃ no-25℃ kodwa ezwela isomiso futhi akumele itshalwe emthunzini. Ukunisela kubalulekile emva kokuhlwanyela nokufakelwa kabusha.
Ucwaningo loMkhandlu wezoLimo lwezoLimo (ARC) luye lwabona ukuthi isivuno sama-mallow samaJuda sithuthukiswa ngokusetshenziswa komanyolo, ikakhulukazi i-nitrogen. I-nitrojeni nayo ibikwa ukuthi ithonya inani lokudla okunomsoco njenge-nitrogen (N), i-calcium (Ca) ne-phosphorus (P) okuqukethwe ngenkathi ihlanganisa i-calcium (i-Ca) ne-magnesium (Mg) enhlabathini ingathuthukisa ukuthuthukiswa kwe-fibre kanye nokuvunwa kanye nekhwalithi lamaqabunga amaJuda angamafutha.
Izinambuzane ezivamile kunazo zonke amaJuda angama-spider mites, izinkumbi, izibungu, izibungu zezempi kanye nezibungu zezikhukhula. Ukubola kwesitshalo (Sclerotium rolfsii) kungaphathwa ukujikelezwa kwezitshalo besebenzisa imibhede ephakanyisiwe.
Amahlamvu noma amahlumela amathenda angadliwa kusukela ezinsukwini ezingama-30 kuya kwezingu-60 emva kokutshala (noma ngaphambi kwezithelo uvuthwe) kuye ngokuthi ezihlukahlukene. Ukuvunwa njalo (njalo emasontweni amabili noma amathathu) kunweba isikhathi.

Isexwayiso Sezokwelapha

Lolu lwazi olokufundisa nokwazisa kuphela ngakho-ke akufanelwe luthathwe njengeseluleko sokwelapha. Ngalolu lwazi akuhlosiwe kuvala isikhala seseluleko sezokwelapha noma ukwelapha kodokotela abakhokhelwayo.

Translated by Nsika Khoza