I-Corchorus yi-Jew's Mallow

I-Jew's mallow (Corchorus olitorius) mrorho omakari onezakhamba odliwa eSewula Afrika begoduuwela ngaphasi kwemirorho emakari ebizwa morogo nofana imifino. Kukholelwa bona watjalwa kokuthoma eGibhided yemandulo begodu ngesinye isikhathi ibizwa bona-Spinach nanyana molokhia ngebizo lesi-Arab. Sadllala indima esikweni lamaJuda lemandulo kungebangelo ubizwa ‘Jew's Mallow'. Istjalwesi saziwa eSewula Afrika ngebizo lesi bhuru i-wilde jute, thelele (Sepedi), delele (Tshivenda), gushe nanyana bush okra begodu umrogo lo utholakala eenfundeni ezomileko zeAfrika kanye ne-Middle East. I-Jew's mallow/gushe itholakala emangweni eduze kwamakhaya wesifundeni sakwaZulu-Natal, Limpopo, Eastern Cape kanye neMpumalanga eSouth Afrika.

I-gushe likhambi elikhula qobe nyaka eliqondilek elihlangana kwe-0 cm kanye ne-1.5 m tall. Okuya ngokobani mhlobo muphi westjalo. Amakari waso afretjhi kanye neengodo zawo akhiwa ngehloso yokuwadla. Amakari westjalwesi asetjenziselwa ukwelapha ukuvuvuka kwesinye, i-gonorrhoea kanye nokuzwa ubuhlungu lokha nawuthundako. Iziqu zomrorho lo zimarhadlarhadla begodu zisetjenziswa njengomthombo womthiya ekwenziwa ngawo amatjhila kanye nembapiri lokha iskhuni esilula sawo sisetjenziselwa ukwenza umlilo. Irhubhululo elenziwe elenziwe emazikweni aphezulu weJunivesithi ye-Fort Hare litjengise bona amakari wegushe anezakha mzimba ezingcono lokha nakamadaniswa nekhabitjhi kanye ne-spinach.

Ukudla Igushe

Amakari wegushe anezakha mzimba ezinengi, kanye nezinga eliphezulu lamaprotheyini, azele i-beta-carotene, iron, protein, calcium, B-vitamins, folate, vitamin C kanye ne-E amumetha nemithiya yokudla. Nanyana igushe livamise ukumadaniswa ne-spinach, indlela eliphatheka ngayo esandleni lihlukile kanye nomnambitheko wayo ngombana lona linambitheka njengehlabathi kancani. Lokha nalifakwe ikonofula kanye neswiri libamnandi khulu. Igushe liyabiliswa eskhathini esinengi libiswa emanizini ene-chicken stock afakwe ikonofula kanye ne-coriander eyonyisiweko bese lidliwa nereyisi. Amakari wayo angadliwa ahlaza nanyana aphekiwe kodwana ayatjhelela lokha nakaphekiweko, okufana nomrorho we-okra.

Lokha nawupheka amakari aqinileko, afana newe-cowpeas, ukufaka igushe kwenza bona kube lula ukugwinya. Ukunciphisa ukutjhelela kwawo okungamathimila faka i-bicarbonate of soda emanzini abilako. Amakari amancani wawo afakwa esaladini. Kuthi onyisiweko asetjenziselwe ukwenz dege amasobho nanyana asilwe kwenziwe ngawo iflowura ukwenzela bona abekwe iskhathi eside. Nanyana kukuhle nakadliwa afretjhi, angabekwa iskhathi eside lokha nakomisiweko, lokha amakari afretjhi nakaphekiweko ayaroliwa kwenziwe ngawo amabhola anekwe elangeni. Isthelo esingakavuthwa naso singonyiswa sisilwe kwenziwe ngaso ipuyere wokwenza i-sauce.

Litjalwa njani Igushe

Igushe liba lihle lokha nalitjalwa ngembewu, litjalwe ngokuhlukanisa amareyi waso abe yi-10cm, ku-hectare yinye. Bibha imbewu emanzini afuthumeleko ama-iri ayi-24. Iba yihle lokha natjalwa ekuthomeni kwesikhathi sonyaka sokuna izulu. Igushe alikhethi ubujamo behlathi. Lithanda ubujamo bezulu obufuthumeleko kanye namazinga womtjhiso ahlangana kwe-16℃ kanye ne- 25℃ kodwana liyazwela lokha nakunesomiso begodu akukafaneli litjalwe emthunzini. Kuqakathekile ukulithelelela ngemva kokulitjala. Irhubhululo elenziw yihlangano ye-Agricultural Research Council (ARC) sele libone igushe liba ngcono lokha nalifakwa isivundisi, khulukhulu i-nitrogen. I-nitrogen kubikwe bona ikhuthaza izakhimzimba eifana ne-nitrogen (N), calcium (Ca) kanye ne-phosphorus (P) lokha ukungezelela i-calcium (Ca) kanye ne-magnesium (Mg) ehlabathini kwenza ngcono ukwakheka komthiya begodu kukhiqiza ikhwalithi emakarini wegushe.

Iinunwana ezijayele ukutjhwenya igushe yintethe, iimbungu, iimswebu kanye nemikhaza, ama-bettles. Ukubola kwesiqu (Sclerotium rolfsii) kungatlhbogonyelwa kokobana istjalo sidlheganiswe nezinye ngokusebenzisa imibhede aphakanyisiweko. Amakari nanyana iingondo zawo ezithambileko kungakhiwa ngemva kwamalanga ayi-30 - 60 ngemva kokuwutjala. (Nanyana ngaphambi kokobans isthelo sawo sivuthwe) okuya ngomhlobno. Lokha nawuhlala ulikha (ngemva kweemveke ezimbili nanyana ezintathu) kwenza bona lihlale likhona iskhathi eside.

Ukwala Kwezemaphilo

Ilwazeli lenzelwe ukufundisa kwaphela begodu akukafaneli bona lisetjenziswe njengesiyeleliso sezepilo. Ilwazeli alikenzelwa ukujamiselela iinluleko zezepilo nanyana ukulatjhwa okunikelwa ngusiyazi wezepilo.

Translated by Busisiwe Skhosana