Gogo Ubuyela Emuva Esikolweni

Goldie Qayiya uchaza ngekubuyela kwakhe emuva esikolweni ayocondzela imfundvo yakhe akanye nebantfwabakhe. Lutsandvo lwakhe lwemfundvo akazange alushiye noma aluzange lusala.

Kubuyela emuva Esikolweni

©Eric Miller

Noma ngangingumake webantfwana lababili ngabuyela emuva esikolweni, ngangingenela emakilasi asebusuku, ngentela kuphasa sigaba sami selishumi, umnyaka wekugcina kubanga leliphakeme. Ngabuyiswa simo sebantfwabami. Vusi na Thumela, lalabadzala kubantfwabami, bengikadze ngingafuni kubuyela emuva esikolweni. ‘Ngifuna kutfola umsebenti, njenga babe, ‘Bekusho Vusi.

‘Nami kanjalo,’ kusho Thumela. ‘Yini sidzingo sesikolwa? Sengikhulile nyalo sikhatsi sekutsi ngente imali.’ ‘Akusilo liciniso lelo, ngeke kwenteka,’ ngabatjela njalo. ‘Nibuyela emuva esikolweni. Imfundvo isikhiya selikusasa lenu. Kumele nilandzele etinyatselweni tami nitfole imiphumela lemihle.’ Abazange bakuvisise kahle loko, ngako ngase ngicolela kwenta Sibonelo.

Goldie Lomfundzi

©Eric Miller

Ngangikadze nginelikhono lebuthishela,kepha bengingakacedzi sikolwa,ngoba ngesikhatsi ngimuncane besikhona kuya ekuceceshweni kwekuba nguthishela ekolishi lakhona ngemuva kweminyaka lembalwa sise sikolweni lelibanga leliphakeme.

Nyalo, njengamake, ngicolele kubuyela emuva ebangeni leliphakeme esikolweni. Bengati kutsi bantfwabami batongilandzela,ngekwesaba kuhlulwa ngumake wabo. Bantfu basesegodzini se Oamata bebatsi kumele kube nesikolwa sasebusuku sebantfu lasebakhulile kantsi nesikhulu besesivumile.

Ngakoke licembu letfu laya layobona umphatsi sikolwa, sicela kutsi sibe bekucala kufundza kulesikolwa sasebusuku. Wabhala emagama etfu phansi njengoba sasibafundzi bekucala. Lokulandzelako, ngasengifundza nebantfwabami. Labanye bantfu labancane labebangakacedzi sikolwa nabo bebangena kulesikolwa sasebusuku. Bebatsi nabangibona ngiya ekilasini lasebusuku, bebatsi, ‘Nkosiyami, bukani lomake losakhulile.

Utokwehluleka kakhulu ngona wangesikhatsi sakadzeni. Lakakwentako lilanga lonkhe kukutula ummbila ngaphandle kwendlu. Utobhala kancane, loyo gogo.’ Ngabatjela tindzaba tabo. 'Ningakhulumi tinshanshu ngami. Sonkhe sisekilasini linye nyalo futsi ngilapha nje ngitohlala. Nitongibona nakusasa, nangeliviki lelilandzelako, futsi nakunyanga lelandzelako, ngitobe ngita esikolweni, ngako ke vele nitijwayete.ʹ

Kucala Umcudzelwano

©Eric Miller

Bengiya ekilasini bonkhe busuku, nabafika ekhaya babuya emakilasini abo. Bonkhe bantfwabami, labafana kanye nalamantfombatane, bebangisita ngemsebenti wasendlini kuze ngitokhona kufundza. Ngangibakhulise kahle, njengendlela batali bami labangikhulisa ngayo, futsi bebakwati kwenta kudla, kuwasha timphahla, ku ayina kanye nekuhlobisa noma kutsanyela libala.

Benginabothishela banye na Vusi na Thumela futsi sasicatsanisa sentela kubona kutsi ngubani lototfola imiphumela lemihle. Bekatsi thishela nakasinika sehluko noma indzaba, besiyibhala sobabili ekhaya bese besitsi nasiyitfola ngemuva kwemalanga lamabili, naseyimakiwe, besibuka liphepha lalomunye sentela kubuka kutsi ngubani lotfole emamaki lancono.

Bekujwayelekile kimi. Bebavama kutsi, 'kahle, kahle, make wafundza ngesikhatsi sakudzala. Akukameli simuvumele asehlule.ʹ Ngabafundzisa bumcoka besikolwa futsi, ekugcineni, bonkhe baphasa. Sehluko sekucala lesasibhala kanyekanye sasitsi ʹUngubani wena?ʹ Ngabhala ngetintfo letimcoka letenteka emphilweni yami kanye netintfo lebengititsandza ngami.

Sehluko sesibili sasibitwa ngekutsi ʹInjabulo,ʹ 'kwatsi sesitsatfu kwabaʹ 'Chaza ngelihlatsi nemasimu.ʹ ngatfola emashumi lasitfupha emaphesenthi ngaletehluko kantsi bantfwabami batfola emashumi lamatsatfu nakune kanye nemashumi lamane emaphesenthi. Ngenta kancono kwengca bantfwabami kutotonkhe letindzaba tami.

Indlela leshintjile/Lekugucukile

©Eric Miller

Satsi nasibhala luhlolo lwetfu lwekugcina, ngatfola A eSingisini. Kepha thishela nhloko wangitjela kutsi, ʹLabantfu basetikweni letemfundvo batse kumele ngibhale futsi.ʹ ʹNgingenta njani nje kutsi ngikope sehluko noma indzaba?ʹ Ngasho njalo, ngicansuke kakhulu.

Lelitiko letemfundvo lingacabanga njani kutsi ngikope sehluko noma incwadzi?ʹ njengeSingisi nje ngihlale ngisifundza. Ngisho nanyalo, njenga gogo, nginencwadzi yelulwimi lwe Singisi futsi ngisebentisa si-chazamagama seSingisi ne siXhosa, ngifundza kuso ktusi lichazwa njani linye ligama kuya kulelinye.

Tinyanga letimbalwa muva ngabhala loluhlolo futsi kwatsi ngalesisikhatsi ngaphasa nga E. Kwaba nje lishwa lelibi. Munye walabothishela wangichazela kutsi labanye balabahloli bebadzakiwe nabamaka loluhlolo lwetfu lwekugcina futsi bebaphindze batsi, ʹngiyamati lomuntfu lo uhlakaniphile. Ngitomunika limaki lelihle,' batsi nabafika kuphepha lelilandzelako batotsi, ʹAngimati lona kutsi ngubani. Ngicabanga kutsi ngehlise limaki kancane.ʹ

Translated by Phindile Malotana