Emalamula eNingizimu Afrika

©Louise Brodie

Lelilamula le Sikhumba lehwayako yinhlobo lendzala yemalamula eNingizimu Afrika. Kwavetwa kulelive kusuka eSt Helen ngemnyaka wa 1654. Tihlahla temalamula tahlanyelwa etingadzeni temakholoni ema Dutch ase Nkapanini lese East India, kanye kanye naletinye titselo kanye netibhidvo ne silk. Batsengisi base Europe kanye nemkhicito lomusha lohambela eEast, lapho baletsa tinongo ne silk. 

Tihlahla temalamula tahlanyela ngasendleleni (lapho kuahamba bantfu khona) eKimberly ngesikhatsi semphi yema Anglo-Boer. Lesikhatsi sekuhlanyela tihlahla tetitselo eSoweto ngaphambi kwemdlalo lomkhulu weLibhola Lemhlaba ngemnyaka wa 2010 lowavusetela lokuhlanyelwa kwetihlahla tetitselo etingadzeni.

Umkhicito

©Louise Brodie

Njengoba kugcinwa yiNhlangano Yekukhulisa Titselo, le Eastern Cape nguyona ikhokha emalamula lamaningi nga 47% wetindzawo tiphelele letibhaliselwe kuhambisa ngemnyaka wa 2018. iLimpopo yindzawo yesibili lenkhulu, nga 34% wemkhicito, ibe iWestern Cape iyesitsatfu ngendzawo lenkhulu, nga 11% wendzawo nayiphelele ngaphansi kwemkhicito lebhaliselwe kuhambisa.

Tinhlobonhlobo

©Louise Brodie

iEureka nguyona yatiwa kakhulu yemalamula emhlabeni wonkhe phindze ngemnyaka wa 2018, yabalelwa ngetulu kwa 80% wendzawo seyiphelele leyabhaliselwa kuhambisa emalamula eNingizimu Afrika. Lenhlobo yetsiwa ngekutsi yi ‘’Gary’s Eureka” yabhalwa ngu Thomas Garey, le ngemnyaka wa 1877 yakhetsa phindze yakhokha leligala lesigodvo kusuka kutitjalo letincane letichamuka e Italy (kumbe eLunaria) phindze tahlanyelwa eLos Angeles ngemnyaka wa 1858.

Lenanhlobo inesikhumba lesimtfubi lesitsambile, liphesenthi leliphakeme futsi lelitfwele tinhlavu letimbalwa. Kushiyane ngesimo selitulu kanye nemkhicito esigodzini, lesitselo sikhiwa ekucaleni kuya ekugcineni kwebusika.

Cishe lokungu 9% kwalendzawo ngaphansi kwe Lisbon, kube 4% abengaphansi kwa Limoneira na 3% ngaphansi kwe Genoa. Le Lisbon, njengoba kushiwo ngeligama layo, ivela ePortugal. Nguyona lengavumi kubandza kutototine letisetulu letihlanyelwe eNingizimu Afrika phindze lekhokha titselo leticishe tihwaya phindze futsi ne nipple lengaphasni kune Eureka.

Lesitselo sivame kutfwala ngekhatsi kwesihlahla, lolokusita kuvikela lesitselo kutsi singatfolwa simo selitulu noma singashiswa lilanga, lokukhokhela esikhatsini lesimfisha sekuvunwa.

Le Limoneira ichamuka eCalifornia. Isebenta kakhulu futsi itfwele tinhlavu letingaphansi kune Eureka. Titselo tifika ekuvutfweni kusuka ngenyanga yaMabasa kuya kunyanga ya Kholwane, kushiyane ngendzawo yekukhicitela. Letihlahla tingahlanganiswa netimphandze letiningi.

Le Genoa levela e Italy. Yinhlobo lensha levame kutfwala sitselo sato ngetulu kwesihlahla, lekusita ekuvikeleni lesitselo ekushisweni lilanga kanye nesimo lesibandzako. Letihlahla atinawo emanyeva futsi singahlanganiswa netimphandze letiningi. 

Le Centre Yelucwalingo Lwetekulima eNingizimu Afrika latfutfukisa tinhlavu tekucala temalamuala emhlabeni wonkhe ngekuphuma ku Eureka ngekuhlanganiswa ngemnyaka wa 1998. Lenhlobo, lebitwa ngekutsi yi Eureka™, nomakunjalo, ungake uhambe njengoba kukhomba ktsi sicine kancane futsi siyincelele ekuvunweni kunaleletinye tinhlobo tetinhlavu.

Sikhatsi se Kukhicita

Sikhatsi sekukhicita sihambela enyangeni Yendlovu lencane kuya enyangeni ye Nyoni, kushiyane ngenhlobo kanye nesimo selitulu esigodzini sekukhicitela.

Translated by Phindile Malotana