African Ginger Oil

© Ton Rulkens
iGinger yase Afrika (Siphonochilus aethiopicus) ligama lelatiwako lesiZulu lemutsi wemakhatsakhatsa lebewatiwa ngekutsi unika kuvikeleka etinyokeni kanye nasembaneni. Ngekwesintfu kwatfolwa kutsi ilapha kugaya/kuhlatiya, ilapha kuvaleka emakhala kanye nesifo sesifuba kanjalo nekunciphisa umkhuhlane/kushisa ngekukhokha kufoma. Ikulapha lokukahle kakhulu phindze ike yasetjentiselwa emagciwane, sifo, isusa buhlungu kanye isebenta kugula kwengcondvo. Bantfu bema Swati batsatsa loku kwentela kulapha sifo sembuzulwane kantsi futsi ingasita kuvikela kugula kwemahhashi.
Ngekungeta, iNyuvesi yeCornell Medical College itfole kutsi sinongo lesinemandla ku ginger (gingerol) kuphatsa ema enzamu lawenta tinhlayiya kutsi tente lihlwili lelingavikela kufa luhlangotsi linye emtimbeni. Oyili we ginger usetjentiswa ekwelapheni kufafabuka, irheumatism, sifo sematsambo, inkinga yekugaya esiswini, kugonyuluka kanye nelibhabhalazi.
Iyasita nasemakhateni nemkhuhlane kanye nakutimphawu letifana nebuhlungu bemphimbo, kucumbelana, kukhwehlela kanye nasekuvimbaneni. Timo tesikhumba letilashwa nge oyili yeginger tifaka buhlungu besikhumba kanye netibati. Lizinga lekufutfumalisa kwe oyili yeginger kuyasebenta ngesikhatsi sasebusika lesikhatsatako ibe tintfo tayo temandlandla tiyenta umndlandla ngekutelicansi. Ngekuyenta emafutsa ekugcobisa noma isetjentiselwe kunciphisa ingasetjentiselwa sifo sematsambo, buhlungu bemamasela, rheumatism iphindze isite nawugucula kancane phindze nekulapha tibati.
Ngekukhula kancane- kwetihlahla lenetimbali tayo letibukhwebeleti letinhle timphandze kuphela letisetjentiswako. Iphakeme ngema minerali iphindze itfwele vitamin B3 kanye na B5.
Iginger yesiganga yase Afrika ikhula eSifundzeni sase Mphumalanga nesaseNyakatfo kepha ngekuvuna lokwecile lemphandze seyente lesihlahla kutsi sisuswe KwaZulu-Natal. iGinger idzinga umhlabatsi lovundze kahle futsi ingasakateka ngekutsi uhlukanise lesigadla setimphandze ngesikhatsi sasebusika.

Inchazelo Yemutsi

Lwati lwalemfundvo kanye netidzingo telwati kuphela ngekutsi kungahle kungatsatfwa njengekucebisa ngekwemutsi. Lolwati alukahlelwa kutsi lumelele kucebisa ngekwemutsi noma kwelapha lokunikwa tati letibuke temphilo.

Translated by Phindile Malotana