Iinthelo Zendabuko zeSewula Afrika

© Hans Hillewaert

Ngokuya ngokoMnyango weZokulima/Department: Agriculture, Forestries and Fisheries (DAFF) lezi kuqatjangwa bona zintjalo zenthelo eziqakatheke khulu zendabuko:

Umrula I-Mobola plum/ipremu yemabola I-Red Milkwood fruit I-Wild Medlar Kei Apple/I-pula le-Kei Monkey orange/Ilamuala lefene I-Sour fig/ifeyi eliswiri I-Sour Plum/ipremu eliswiri Ezinye iinthelo zendabuko ziqakatheke khulu ekurhwebeni begodu zithengiswa eqadi kwendlela eencenyeni ezinengi ze-Sewula Africa.

Hlangana neenthelwezi kubalwa i-lamula lefene, ifeyi eswiri - Carpobrotus edulis), umsobo encenyeni ezisepumalana yeSewula Africa, i-apula le-Kei/(Dovyalis caffra), ipremu eliswiri (X. americana) kanye ne-red milkwood (kanye nemihlobo ye-Mimusops). Ezinye ezitjengisa irhono njengentjalo ezitjalwa ngomncopho wokurhweba ngazo kanye netuthuko sele zenziwe ngomrula (Sclerocarya birrea) nezinye ezimbalwa.

UMrula

Umuthi omkhulu lo ojwayelwe ukutholakala ngesifundeni sangeLimpopo eSewula Africa. Isthelwesi sivunelwa phasi (kusukela ngoTjhirhweni ukuya kuSihlabantangana) sidliwa sifretjhi nanyana senziwe ijemu. Kwenziwa nangaso utjwala obufana nebhiya nobunye obuthandwako.

Mobola Plum/Ipremu leMabola

Mumuthi omkhulu oneqolo elimarhadlarhadla, ipremu lemabola limila eendaweni ezisepumalanga yeenfundeni zeSewula Africa begodu likhiqiza iinthelo ezincani ezisarulana ezidliwa zihlaza, zonyisiwe nanyana zibilisiwe kwenziwa nangazo ibhiya.

I-Red Milkwood

Umuthi lo uthanda infunda zeSewula Africa ezinezulu lehlobo begodu ukhiqiza iinthelo ezincani ezirondo ezi-orange ngombala. Isthelo esisudwesi sizele ngevithamin c begodu amakari waso adliwa ma-antelope. Sivunwa singakavuthwa, isthelo saso sivuthwa emalangeni ambalwa alandelako.

I-Wild Medlar

Umuthi weenthelo lo ukhiqiza isthelo esingange aperikosi esinambitheka njenge-Apula elomileko. Isthelo esifretjhi sisetjenziselwa ukubilisela utjwala obubaleleko (obubizwa ngokobana yi-mampoer nge-Afrikaans). Isthelwesi kufanele sikhiwe ngezandla emthini begodu singavunwa isikhathi esingaba zinyanga ezisithandathu.

I-Kei Apple/Ipulake-Kei

I-apula le Kei elinuka kamnandi lidliwa lihlaza, khulukhulu lithelwe ngeswigiri. Isthelwesi sizele ivithamini C begodu zimumethe imihlobo eyahlukahlukeneko ye-amino acid. I-esidi yaso yemvelo yenza bona sibe sihle bona kungenziwa ngaso ijemu. Umuthi onameva osahlatjhana lo wenza ifensi ehle.

I-Monkey Orange/Ilamula Lefene

Umuthi omncani i onameva lo ukhula eemfundeni ezi-tropical kanye nezi-subtropical ngeSewula Afica, sikhiqiza isthelo esiqinileko esisarulana ezilingana nelamula. Isthelwesi sidliwa sihlaza, zonyisiwe nanyana kenziwa ngaso ijemu nanyana iwayini yeenthelo, kodwana imbewaso inetjhefu.

I-Sour Fig/Ifeyi Eliswiri

Sithelo esiswiri sendabuko sangesifundeni se-Western Cape, ifeyi eliswireli lenza ijemu ehle beodu lisetjenziselwa ukunzinzisa ihlabathi - kanye nengadini zamanzi. Ijuzi yekari laso isetjenzisela ukwelapha ukutjhiswa lilanga ukungwabheka kanye nokulunyelwa.

I-Sour Plum/Ipremu Eliswiri

Isthelo esiswiresi sitholakala emthini omncani onameva, ovamise ukutjalwa njengefesi. Udliwa ufretjhi, isthelo sawo sizele ivithamini C, imbewu yaso isetjenziselwa ukwenza izinto zezobuhle ezifana neensibha kanye nama-lipstick.

Translated by Busisiwe Skhosana