
Kugcinwakwetinyosi eNingizimu Afrika
Intfo lebaluleke kakhulu kubagcinibetinyosi labasha eNingizimu Afrika labatidzingako nabacala kugcinatinyosi lwati. Utodzinga kuvisisa indlela letsite yekunaka tinyosi, kuma kwelibhokisi letinyosi, umsebenti wetinyosi, umtimba watoo kanye nendlela letidla ngayo, kudla letikutsatsandzao, batingeli kanye netifo.
Bagcinibetinyosi labasha nabo batodzinga licembu lelikhulu letilwanyana letindizako (noma umhlambi wetinyosi), libhokisi letinyosi kanye nendzawo yekubeka lelibhokisi, lelidvute ngalokwenele kundlela yekudla kwentela tinyosi. (Indlela lekahle yekuyaluka kantsi nemanti latokhokha luju lolukahle).
Timphahla tekutivikela kanye nemathuluzi lamanye ekusebenta ngalelibhokisi kantsi nemhlambi utodzingeka.
Lokusetjentiswa kwalemphuphu lemtfubi yetitjalo njengesengetetelo kwentela kuphila kwebantfu kanye netidzingeko temitsi kuhlangahlangene/akuvunyelwana....
moreUma ucala kugcina tinyosi umfuyi lomusha wetinyosi udzinga libhokisi lekufuyela tinyosi. Lelibhokisi ngulapho letinyosi titohlala khona, tikhulisele khona tinyosi letinsha...
moreUmlandvo webagcinibetinyosi eNingizimu Afrika (SA) awukahluki kakhulu kunalowo wemhlabawonkhe. Ngaphansi kwa 5% wekugcinatinyosi eNingizimu Afrika unendzawo yawo lapho khona banikati betindzawo tabo letingaphansi kwa 5%....
moreTinyosi ‘tiyatiwa’ ngeluju lwato (kanye naletinye tintfo) letakhekako. Kepha kubekhona kukhula kwebumcoka bemisebenti yetinyosi leletfwa ngekumphova titjalo....
moreNgaphandle kwekubhalisa emabhokisi lagcinatinyosi, kukhona tintfo letitsite letidzingekako tekugcinatinyosi kwentela kunika umsebenti wekumphova ekudleni kwenhlanyelo....
moreTinyosi teluju tilwanyana letichumanako futsi tihlala ngemihlambi lemikhulu. Umhlambi ngamunye utfwele yinye lensikati levutsiwe (indlovukati) bese letinye letitinkhulungwane letiningi letisebentako (letinsikati letingakhoni kutala bantfwana)...
moreInkinga lenkhulu eNingizimu Afrika lekhokhela kulesimo tindlela tashukela letikaliwe. eNingizimu Afrika, ngu 15% kuphela weluju lolwakhiwako lolusuka etitjalweni tetimbali temvelo ngekucudzanisa lokuya ku 70% eAustralia....
moreImphuphu lemtfubi yintfo leyakhiwe yincenye yembali lendvuna yetinhlavu letetfwala titjalo. Itfwala tinhlavu talemphuphu lemtfubi tintfol letindvuna (tinhlayiya tebudvodza besitjalo)....
moreKugcina tinyosi kungaba yintfo lengaba yintsandvo yemuntfu yentfo yangaphandle, kepha kungaphindze kuhlume kube yintfo yesikhatsi lesigcwele sentsengo kutebhizinisi....
moreKuba nelwati ngetilwanyana letincane letibulala tinyosi teluju kubalulekile kulabo labagcina tinyosi kuba nesiciniseko kutsi tilwane letincane letindizako letiphilile kanye netintfo letisezingeni lelikahle letinyosi....
moreTinyosi teluju tidzinga kudla lokuvutsiwe ngetintfo temphuphu leyelo yetitjalo kuze tikhone kwakha ema enzymes lamaningi lahlukene....
moreLabahambisa lokuyimphuphu lokusuka kuletindvuna kuya kuletinsikati, ngalokuphelele, kunika lokukhulu lokutfolwa bantfu. Ngekuya esigabeni lesitsite, labahambisa lokuyimphuphu bayachuba baphindze bagcine imphilo lenhle yaletindlela leti....
moreNgaphandle kwekuba kudla lokunika emanutrition kanye nemandla, luju belisolo laiwa kusuka etikhatsini takadzeni kutso lelapha ligciwane futsi lite emagciwane....
moreTinyosi teluju tidzinga emanti kwentela tidzingo letimbili letingito. Kwekucala, emanti asetjentiswa ekudalutheni luju lolusitaputapu kwentela kutsi lungeteke ekudleni kwemhlambi....
moreIntfo lebaluleke kakhulu kubagcinibetinyosi labasha eNingizimu Afrika labatidzingako nabacala kugcinatinyosi lwati....
more