Tidzingo teTinyosi nekuMphova kwentela Inhlanyelo

©Luc Viatour
A bee pollinating the blossoms of a fruit tree.
Ngaphandle kwekubhalisa emabhokisi lagcinatinyosi, kukhona tintfo letitsite letidzingekako tekugcinatinyosi kwentela kunika umsebenti wekumphova ekudleni kwenhlanyelo. Agricultural Research Council (ARC) umcwalingi Mike Allsopp ubona kutsi letindlela letilandzelako tekumphovisa tebagcinibetinyosi labenta umsebenti wekumphovisa:
Licembu lelisetjentiselwa kumphovisa kumele libe yindlovukati-angitsi (kumele ubenendlovukati kulelibhokisi).
Emabhokisi kumele abenalolititfombe letisiphohlongo letivalwe ngetinyosi kanye nalokutitfombe talentincane letine taletinyosi letincane etigabeni letehlukene.
Emacembu kumele abekwe endzaweni lephansi kufana netitini kwentela kubalekisela kufutfumala kwemhlabatsi. Etindzaweni tetilwane tesiganga kulunge kutsi ubeke kube limitha linye kuya etulu, emacembu nawo kumele avikeleke etintfutfwaneni.
Uma kukhona titjalo- tetinyosi lapho noma dvute nendzawo yetitselo (eucalyptus, lokunongotelako, ilucerne, iacacias nalokunye) khulisa inombolo yemacembu.
Yiba nesiciniseko kutsi emanti lamasha advutane umnyaka wonkhe. Kubalulekile kunaka lokufutfumala nekubamanti lokudzingekako kanye nesimo sekushisa kulelibhokisi letinyosi letincane.
Kunhlanyelo leningi, emacembu angasuswa amikiswe engadzeni yetitselo noma ensimini uma 10% wetimbali tonkhe sowuvele uvulekile.
Kumphovisa kwentsengo kungahlangahlangana phindze kudzinge lucwalingo kanye nelwati. Inlangano yebafuyi betinyosi basendzaweni bangatfolakala ngetindlela tekukhetswa noma kusita.

Kumphoviswa kwe Kudla kwe Nhlanyelo

©Kathy Keatley Garvey
Honeybee pollinating onion flowers.
eNingizimu Afrika, lucwalingo lwekumphova lwentiwa yi ARC, lelinike lemibono lelandzelako kwentela kumphovisa kudla kwenhlanyelo:
Almonds
Ihlanyelwa kakhulu eWestern Cape, lesisihlahla selintongomane setimbali semalanga lamashumi lamabili nakunye. Beka emabhokisi lasihlanu kuya kulasiphohlongo kuhekitha linye uma tihlahla tingu 50% ngetimbali. Timbali te almond tivela kahle ngelilanga lesibili lekuvuleka.
Apples – Emahhabhula
Ahlanyelwa kakhulu eWestern Cape, sihlahla ngasinye setimbali temahhabhula kusuka kumalanga lalishumi kuya kumashumi lamabili nesihlanu. Nawufuna kumphova lokukahle kwetihlahla temahhabhula, emabhokisi lamabili kuya kulasihlanu ngelihekitha ngekunconywa. Kuvaleka kahle kwesihlahla ngetinyosi kutfolakala umangabe tintsatfu noma tinyosi letiningi kusinye sihlahla noma ngasiphi sikhatsi selilanga tiyabaleka.
Avocados – Emakotapeni
Emakotapeni akamphoviswa ngumoya ngako adzinga kufakelwa kwemphovi lokwentiwa tilwanyana lekutsi lapho tinyosi ngutona tincono khashane ngekwenta njalo. Kwatfolwa kutsi tinyosi tingasuswa titjalo letibangisako tetinyosi kufana ne blackjacks, kuphuma muva kwetimbali isaligna gums (inhlobo yesihlahla se eucalptys) kanye nekuphuma ngekushesha kwetimbali talokunongotelako.
Kwenteka kwekumphova kwemakotapeni kudzinga emabhokisi lamabili kuya kulamane kuhekitha linye futsi kube tinyosi letisihlanu (tibaleke emkhatsini wa 10:00 na 16:00 – insimbi yelishumi ne nsimbi yesine) ku 1 m² kuletihlahla letilandzelako.
Blueberries – EmagungumenceLaluhlata sasibhakabhaka
Ngekukhula kakhulu ekuhlanyeleni emagungumence laluhlatasasibhakabhaka eNingizimu Afrika lokugadvwe kusuka nga 2018 kuya ku 2023, umsebenti wekumphova wemagungumence laluhlatasasibhakabhaka atofunwa kakhulu. Kuhlanyela kugadvwe kutsi kukhule kusuka kuhekitha leliyinkhulungwane nemakhullu lasihlanu kuya kuhekitha leliyinkhulungwane lesitfupha. Timbale temagungumence laluhlata sasibhakabhaka esikhatsi lesidze angumcondvo lomuhle ekuletseni tinyosi letinsha njalo ngemaviki lamabili kuya kulamatsatfu. Beka emacembu lalishumi kuya eshumini nakune.
Canola
iCanola ivama kuhlanyelelwa ioyili (eSouth-Western Cape) kanye nakusikali lesincane sekukhokha tinhlavu (eFree State nase Northern Cape). Lelizinga kanye nebuningi baletinhlavu tiyakhula kahle ngekumphovisa luju lwetinyosi. Timbale te canola kusuka kumaviki lasihlanu kuya kulasikhombisa.
Emabhokisi lamabili kuya kulasitfupha kuhekitha linye ayanconywa. Luju kumele litsatfwe ngekushesha ngoba luju le canola lincibilika ngekushesha ngetulu.
emaLitchis
Tihlahla temalitchis tihlanyelwa etigodzini letinetihlahla etigangeni tase Ningizimu Afrika kanye netimbali lokungaba ngemalanga lamashumi lamabili nakunye. Kumphovisa ngetinyosi kubalulekile kusitselo selitchi kanye nakumabhokisi lamabili kuya kulamane labekwa ngekhatsi kwengadze yetitselo. Emandla elicembu akhula ngesikhatsi sekumphova kantsi nemacembu lamakhulu angatilwelwa kakhulu – asuse emabhokisi endzaweni yengadze yetitselo.
iMacadamia nuts – eMantongomane eMacadamia
emaMacadamia ngusona sihlahla senhlanyelo lesikhula ngekushesha endzaweni yato eNingizimu Afrika ngakoke tindzaba letimnandzi talabagcinatinyosi labafuna kunika umsebenti wekumphovisa kubalimi belintongomane le macadamia. Timbali te Macadamia tesikhatsi lesidze, kwentela kutsi kube yindlela lekahle yekuletsa emagagasi lamasha etinyosi, kumbe njalo kumaviki lamabili kuya kulamatsatfu. Beka emabhokisi lasihlanu kuya kulasiphohlongo ngelihekitha.
Mangoes – Bomangoza
Inhlanyelo lebalulekile eNingizimu Afrika, tihlahla tabomangoza tetimbali temalanga lamashumi lamabili nesiphohlongo. Kumphovisa lokunconotwako ngemabhokisi lamatsatfu kuya kulalishumi nesihlanu ngelihekitha. Emandla elicembu akavumi ngesikhatsi sekumphova kwamangoza, ngaloko emacembu etilwane letindizako letinkhulu ayadzingeka.
Onions – Anyanisi
Kute anyanisi akhokhe tinhlavu, kumphoviswa tinyosi kuyadzingeka. Emabhokisi lasihlanu kuya eshumini nakubili ngelihekitha kuyanconywa. Kubo anyanisi, tinyosi tingabayincelencele kulenyosi legocene leyebako (ivama kutfolwa endzaweni lenesihlaba) kanye ne potassium letfwelwe ngu anyanisi.
Plums
Ahlanyelwa eWestern Cape, tihlahla tetimbali temaplum tibasemkhatsini wemalanga lasiphohlongo nelishumi nakune ngemalanga, kepha lembali icatjangwa kulinye lilanga kuya kumabili. Kubonwa kutsi emabhokisi lamabili kuya kulasitfupha ngelihekitha asetjentiswe bese lamabhokisi ayasuswa ngesikhatsi inhlanyelo ifutfwa ngekwekubulala tilwanyana.

Translated by Phindile Malotana