Umkhicito waMangoza

© Westfalia Fruit

Mongoza ngumunye wetintfo letatiwako futsi sitselo lesinetintfo letiningi emhlabeni nemkhicito lobukiwe eAsia, sinakeke kakhulu eIndia nase China. eNingizimu Afrika, lomkhicito wamangoza ucale etigodzini letishisako tase Sifundzeni sase Limpopo keopha sakhula kwentela kufaka umkhicito lovunwe lomuva lapho kome khona, endzaweni yase Clanwilliam lese Western Cape.

Tindzawo Temkhicito wa Mangoza eNingizimu Afrika

Bo Mangoza base Ningizimu Afrika bahlanyelwa kakhulu kuncenye lese nyakatfo-nshona ye live. Titjalo noma tinhlanyelo ta mangoza letise Limpopo titfolakala eSoutpansberg, eNyakatfo, Enkhabeni nase Ningizim ye Letaba, Hoedspruit kanjalo nasesigodzini sase Trichardtsdal nase Ofcalaco.

Titjalo noma inhlanyelo yamangoza ku Sifundza sase Mpumalanga titfolakala eKomatipoort nase Onderberg tindzawo tase Malelane. Bomangoza baphindze balinywe eSifundzeni sase KwaZulu-Natal nakumahekitha langaba likhulu  lahlanyelwa etigodzini letomile tase Clanwilliam lese Western Cape. Labo Mangoza base Western Cape bachubekisa lesikhatsi sabomangoza base Ningizimu Afrika kuze kube sekupheleni kwenyanga yeNkhwenkhweti.

Sikhatsi saMangoza eNingizimu Afrika

Bomangoza titselo tasehlobo futsi titfolakala ekucaleni kwenyanga yeLweti eSifundzeni sase Limpopo ngase Malelane nenhlobo ye Tommy Atkin. Lendzawo yase Hoedsrpruit lese Limpopo nguyona ingiyo yemkhicito kulendzawo nekuvuna lokucala emkhatsini wenyanga yeNgongoni phindze iphele ngasekupheleni kwenyanga yeNdlovu. iClanwilliam lese Western Cape nguyona yamuva yendzawi yemkhicito lenesikhatsi samangoza lesicala emkhatsini wenyanga yeNdlovana phindze icedzele ngasekupheleni kwenyanga yeNkhwenkhweti nenhlanyelo ye Keitt yamuva.

Umkhicito waMangoza weMhlaba

©US National Mango Board

Mangoza ukhicitwa ngetulu kwemave lamashumi layimfica kepha 80% wemkhicito wemhlaba wesuka eshumini wemkhicito longiwo. Bakhiciti bamangoza losetulu yi Indial, iCinal, iThailand, iPakistan, iMexico, Indonesia, iBrazil, emaPhilippines, iBangladesh ne Nigeria. Le India nguyona ikhicita lokusetulu kwamangoza ku 40% ilandzelwe yi China nga 11%

Luhla lukhombisa kutsi iIndia ihambise lokungetulu kwemathani latinkhulungwane letimashumi lamane nemfica amangoza ngemnyaka wa 2017/18 kepha umkhicito wamangoza eIndia ngemnyaka wa 2019 wacatjangwa kutsi ungu 70% ngaphansi ngenca yesimo lesibandzako ngesikhatsi sekuphuma kwetimbali ngenyanga yaBhimbidvwane.

Noma le USA ingasiyo lesetulu ngemkhicito, yayikadze ihamba phambili ngekukhokha mangoza wentsengo futsi nguyona ingenisa lokukhulu kwamangoza mhlabawonkhe.

Luhla Lwemkhicito waMangoza

Bomangoza bapakishwa kumakhathoni langu 4kg kwentela kuhambia emakethe futsi bahanjisa kakhulu ngelwandle. Tinombolo letincane tihanjiswa ngendiza kuya eIndia, kuhambisa lokusha kumakethe yase Ningizimu Afrika.

Lokungaba ngu 37% kwemkhicito wase Ningizimu Afrika kutsengiswa kusekusha njengesitselo lesidliwa sisinsha, bese lomunye 16% usetjentiswa kujusi. Lemakethe ye atchar itsatsa noma ibamba lomunye 28.5% wamangoza loluhlata’ kukhokhwa eNingizimu Afrika, abe 10% asetjentiswa ekomisweni. Lokungu 6% kuphela kwemkhicito wamangoza eNingizimu Afruka kwahanjiswa ngesikhatsi semnyaka wa 2018/19.

Ngemnyaka wa 2018/19, lokwahanjiswa kwaya eMiddle East kwabalelwa ku 53% kwalokuphelele kwalokwahanjiswa kwase Ningizimu Afrika. Kuhanjiswa kuya eAfrika (ikakhulu iBotswana ne Ghana) kubalelwa ku 17% bese iRussia ne Netherland ngalinye kuchazwa ngu 6% wekuhanjisa kwamangoza wase Ningizimu Afrika.

iNingizimu Afrika ayisiyo lenkhulu ekungeniseni mangoza. Lokungenako kakhulu kusuka eMozambique nga 68% nase Zimbabwe.

Translated by Phindile Malotana