Titselo Kanye ne Tibhidvo Letisetikoteleni

©Glenneis Kriel

Shevu wesi French, umtsengisi lomkhulu kanye naloshisisako, Nicholas-Francois Appert, utsatfwa njengababe wekufaka kudla etikoteleni kubongwa kugcina kwakhe kwekudla etintfweni leticindzetelekile. Lo Appet lona wacala kupakisha kudla ngekulandzela umklomelo wase france wa 12 000 lakawuniketwa ngu Napoleon Bonaparte kuwonkhe muntfu lobekakhona kusungula indlela yekusebenta ngekugcina kudla kwentela libutfo lakhe ngetikhatsi letidze tasetigangeni.

Ngekungabikho bekusekela kwekudla kwe sayensi lokuvaliwe kanye nendlela yekuvikela emagciwane, kwatsatsa Appert iminyaka lemakhulu lalishumi nakunye kutsi avele nelikhambi. Imizamo yakhe leminingi yayibhekiswe ekubiliseni kwekudla ngekutsi abilisi phindze agcine lokudla etintfweni letivalekile noma leticindzetelako.

Lona Appert, lobekadze anganayo imfundvo letsiteni, wavula litiko lelikhulu lekusebentela ekufakeni kudla etikoteleni noma emabhodleleni mhlabawonkhe eMassy ngemnyaka wa 1804 waphindze wawina umklomelo we Bonaparte ngemnyaka wa 1810, ngemuva kwekusungula kutitfola kwakhe ku Le Livre de tous les Menages, ou l’Art de Conserver Pendant Plesieurs Annees Toutes les Substances Animales et Vegetables (Likhono le Kugcina Tonkhe Tinhlobo teTilwane kanye Netintfo Tetilwane kanye Netibhidvo Iminyaka leminingi).

Ngaleto tikhatsi kwatsatsa cishe emahora lasihlanu kutsi kubiliswe umkhicito, lebeyibekwe emabhodleleni lafako, lavalwe ngetitopha lesatigodvo, letifakwe emantini lashisako. Lamabhodlela bekavalwe aciniswa ngalolokusatigodvo kanye nalokumanti kwelikhandlela.

Appert akazange avisise kahle kutsi leni lenanchubo yamusita kutsi avikele kubola, lesizatfu sacondzana nahhavu wemnyaka muva, ngemuva kwekuba Louis Pasteur atfole lobudlelwane emkhatsini wetintfo letiphilako letincane kanye nekonakala kwekudla.

Kahlekahle, tintfo letihlala emabhodleleni letasetjentiselwa ekugcineni, kepha tintfo temabhodlela tekugcina kudla tasheshe tangenelwa tintfo te metal ngesikhatsi imakethe yeMangisi, Peter Durand ngemnyaka wa 1810, wenta tikotela ngasosona lesizatfu. Numauhla, kufakwa kwekudla etikoteleni kuyakhona kugcina kudla iminyaka lemashumi lemitsatfu, kunciphisa kumoshakala phindze kuvumela batsengi noma badly kutsi bachazeke nabadla titselo tabo labatitsandzako ngesikhatsi sanoma ngumuphi umnyaka.

Imakethe Yekugcina Kudla Emabhodleni Noma Etikoteleni Ngaphesheya

©Glenneis Kriel

Kudla lokufakwe etikoteleni lokutodliwa kugadzeke kutsi kukhule ngelinani lelingu 3.8% ngemnyaka munye kwentela kufika ezingeni lwe tigidzi letilikhulu nelishumi nesiphohlongo nge USD ngemnyaka wa 2023, njengoba kusho iMakethe Yekufakwa kweKudla eTikoteleni Mhlabawonkhe neKukhulisa, Kuhambisa kanye neKukhulisa (2018 kuya ku 2023). Lemakethe ikhuliswa bakhiciti labambalwa, labatsengisa imikhicito yabo ngaphesheya kwemhlaba.

Lolokuhambako kakhulu muva ekudleni lokufakwa etikoteleni kwetinkampani letifuna kubona ngekupakisha phindze nekungabi ne BPA. BPA umele Bisphenol A, intfo lehlanginiswe netinkinga temphilo kanjalo netinkinga tekutiphatsa ebantfwaneni.

Ngaphandle kwaloku, bakhiciti babhekene netinongo letinsha kutsi bakhulume ngetinkinga ngetulu kwalokutfwele shukela kwetitselo letifakwa etikoteleni.

Translated by Phindile Malotana