Titjalo Tekwelapha tase Ningizimu Afrika

© Marinda Louw

Tindlela Tesintfu Tekusebentisa Titjalo Tekwelapha tase Ningizimu Afrika

Indlela yekusebentisa nekucamba titjalo tekwelapha temvelo kanye ne oyili kwetfulwa kulabo bekucala bemaDutch lebebahlala lapha sive sendzawo kanye netitjalo letifaka ibuchu, Aloe ferox (Umzala wase Afrika we Aloe vera) knaye ne Cape chomomile.
Letitjalo betihlafunwa (Sceletium tortuosum njengentfo lelungisa simo/leyenta simo sibekahle),tenyiwa etjwaleni noma ku vinegar kwentela kwelapha tinkinga tekucumbelana kanye netibungu (buchu), iyashiswa bese uhuba lentfutfu (sihlahla secamphor sisetjentiswa nawuphetfwe yinhloko) noma sibiliwe njengelitiya lelingu mutsi kanye nentfo lekwenta ubenemandlad (Sutherlandia frutescens ne Athrixia phylicoides). Oyili lodzingekako wemvelo uyasetjentiswa kakhulu. Oyili we rosemary yesiganga ayisakateki bese i oyili ye helichrysum isetjentiswa ekwelapheni nawulunywe yinyoka nesayobe, ibe oyili webuchu usetjentiswa etindzaweni temtimba letishisako.
Bantfu bebeSotho basebentisa emacembe laluhlata embali igeranium yase Cape njengemutsi lowelapha tilondza kanye nebovu, lemphuphu yalamacembe aleSourplum (Ximenia caffra) asetjentiswa ekwelapheni longakhoni kukhululwe kanye nemakhata kube imphuphu yetimphandze ikahle futsi iyetsenjwa. Titjalo tendzawo tingadliwa tiluhlata (luhlanga lolumunyu, umganu, inum num), kwentiwa jamu, emantongomane lashisiwe kanye nalokudliwe (tinhlavu te baobab kanye nemapeasenkhomo laluhlata ngelibala) kantsi nemacembe ladliwa njengetibhidvo (imelon lenganambitsi, umbhidvo kanye nemacembe emapeaenkhomo).

Tindlela Tekwelapha te Titjalo Temvelo

Lobumcoka beTitjalo Temitsi yekwelapha eNingizimu Afrika setitfoliwe bantfu labasebenta ngekulapha bantfu ngaphesheya, tinkampani letenta kudla kanye nekwekugcobisa kantsi futsi tisetjentiswa ekufakeni etintfweni letehlukene letiningi. Ligalo lasathane latiwa ngetindlela talo tekwelapha kushisa lokufana nesifo sematsambo, iBuchu isetjentiswa ekunikeni sinongo securrant lemnyama etindzaweni tekudla, ibe bo oyili base Afrika lababandzako-labacindzetelwe labafana nne Baobab kanye ne Mongongo (lephindze yatiwe nge manketti) basetjentiswa kahle njengemafutsa lakahle nalabuyisa kahle sikhumba.
Letindzawo tekwelapha kwetiTjalo Temvelo tase Ningizimu Afrika kuchubekela kumagciwane lamaningi layingoti. Inyuvesi yeKufundzela Kwelapha iCornell seyitfole kutsi iGinger yase Afrika ingavikela kulimala lihlangotsi linye lemtimba, iSutherlandia frutescen ('umdlavuza wesiganga') kanye neSibungusesigodvo sase Afrika (Artemisia afra) tiyetsenjwa kutsi tingasita ekulweni nesifo semdlavuza kanye nesifo sashukela, kube Ligcolo Lesihlahla-lepepper leliyingoti lisetjentiselwa emagciwane lamaningana kanye nesifo samalaleveva. Lokuhlanganisiwe lokwakhiwe kuphuma ku Lippia javanica knaye nembali ye Knysna kusetjentiswa bantfu bemaZulu nabalapha sifo samdlavuza, sifo sashukela, timphawu tembulalave (HIV/Aids) kanye nesifo Sesifuba kantsi nangekutfolakala kwalokufundziwe muva kutsi isage ingaba yincenye yemacembe lasiliwe lalapha sifo se Alzheimer.
Titjalo tase Ningizimu Afrika Tekwelapha kanye nenhlanyelo yekudla kwemvelo kuvame kubalula kukuhlanyela/kukulima, kungavunwa kakhulu futsi kungalinywa etingadzeni tasemakhaya nangendlela yekuhlanyela. Kungakhulula timphawu temagciwane, kungetwe ekudleni kwentela kukhulisa bubanti betintfo letehlukene kanye nekutsatsa emanutrient phindze kutfolwe kuphila kanye nekubakahle kwawonkhe muntfu lokusebentisako.
Kumele kwatiwe, nomakunjalo, kutsi lokusetjentiswa kwetitjalo temitsi kanye ne oyili akukameli kumelele umsindvo wemutsi kanye nekwatisa ngekudla.

Inchazelo Yemutsi

Lwati lwalemfundvo kanye netidzingo telwati kuphela ngekutsi kungahle kungatsatfwa njengekucebisa ngekwemutsi. Lolwati alukahlelwa kutsi lumelele kucebisa ngekwemutsi noma kwelapha lokunikwa tati letibuke temphilo.

Translated by Phindile Malotana