Tinhlavu Temabele Umkhicito

Tigodzi TekuKhicitela

©Chris Daly
iFree State yayikadze ibonwa njengelibhasikidi lekudla kwasekuseni kwase Ningizimu Afrika, kepha nyalo ayikavami kukhicita noma ngutiphi tinhlavu temabele ngendzaba yekutsi balimi bahambela inhlanyelo letsengisa kakhulu nalehambisana netingoti letiphansi kumkhicito.
Namuhla lokungaba ngu 75% wemabele etfu lakhicitwa ngaphansi kwesimo selitulu lesisendzaweni leyomile na 25% ngaphansi kwekuniselwa. Tinhlavu temabele letikhicitwa ebusika endzaweni leyomile eWestern Cape kubalela cishe ku 50% wemkhicito lophelele kulelive, lefutsi liningi lemabele ehlobo likhicitwa ngaphansi kwekuniselwa ngasemifuleni lemikhulu lese Northern Cape.

Kusetjentiswa

©Glenneis Kriel
Tinhlavu temabele tisetjentiselwa umkhicito wakolo nesinkhwa, tibe tinhlavu temabele edurum tisetjentiselwa kukhokha ipasta.

Luhlelo Lwekukhokha

©Glenneis Kriel
Luhlelo lwekukhokha eNingizimu Afrika ngekwesintfu libuke ekukhuleni kwetinhlavu temabele nekubhaka lokuhle nelizinga lekwenta kolo. Ube umkhicito kuhekitha linye sowukhulile ekuhambeni kweminyaka, sibonga kusetjentiswa kwesilungu lesisha, lokufana netinhlobonhlobo letitfutfukile, kucaca ngekulima nalokunye.
Imali lengenako yemkhicito ibengaphansi kwekugcugcutelwa ngenca yekuhlanganiswa kwetingoti tesimo selitulu, emanani laphansi angaphandle kanye nekukhuphuka kwemanani langenako.
Lokuhamba kwemnotfo lophansi wemkhicito wetinhlavu temabele sekuchubele kufemu yemabele, ngekubuka kunnye lokungetetela imali leyakhiwako ngekuba sekukhuleni kwetinhlobonhlobo ngemikhicito lephakeme kuhekitha linye, loko kudzinga kungena lokumbalwa, njengamanyolo ne noma emakhemikhali ekubulala tilwanyana noma lapho kome khona.
Lelisu kutsi kutfutfukiswe letindlela, ngaphandle kwelushintjo lelinesisindvo lesingekho kahle kuzinga letinhlavu temabele.

Tinhlobonhlobo

©Chris Daly
Tinhlobonhlobo letinkhulu tekulima tikhona, letehlukene ngetigaba letintsatfu, njengetilimo temkhicito wendzawoleyomile lenyakatfo, umkhicito wasehlobo eningizimu kanye nekunisela. Kukhetsa inhlobo lekahle, balimi kumele batsatse kutsi lenhlobo isebente kanjani ekukalweni kwayo dvute nemapulazi abo phindze bakhulume labanye balimi ngelwati lwabo naletinhlobonhlobo.
Lenhlobo leseyikhetsiwe, nomakunjalo, akukameli ilungele simo sakho selitlu kanye netimo temhlabatsi, kepha iphindze ikhokhe lelizinga lemabele lelifunwako ngulabo labenta kolo noma lababhakako.
Kukahle kulima tinhlobonhlobo letimbalwa kwentela kusakata tingoti temkhicito kanye nekuma netindzawo tekuhlanyela letihloliwe. Tinhlobonhlobo letinsha kwekucala kumele tihlolwe esikalini-lesincane ngaku stalwarts kwentela kucatsanisa umsebenti wato. Indzawo yekulimela loyikhetsile kumele nomakunjalo itsatselwe ekuguculeni simo selitulu noma timo tekukhicita kanye nekwenta indzawo yetinhlobonhlobo letincono letinsha.

Translated by Phindile Malotana