Sihlahla: Sekudla nalesiManti

© Andrew Hankey from SANBI
Lesihlahla se baobab lesidzala (Adansonia digitata) yindzawo leyatiwako ekushiseni, tindzawo tase Afrika letomile, iMadagascar, India, Sri Lanka nase Australia. Lufutfo lwe 'lesihlahla lesibheke phansi' (phindze kusho leligama laso lelatiwako), nemagala labukeka njengetimphandze, leligala lelisetulu lelikhulu lalesihlahla lingafika kumamitha lamashumi lamabili nesihlanu. Leti tihlahla tetitselo letindze letiphuma emacembe njalo ngemnyaka tikhula malula tibengetulu kweminyaka letinkhulungwane.
Sihlahla se Baobab sinika kudla, emanti kanye nekudla lokunye lokuhambisa kudla emtimbeni nako kunekusebentisa imitsi. Emacembe lamancane asetjentiswa ekwelapheni umkhuhlane noma ekuphekeni. Letintsambo talokudla kweligcolo tisetjentiswa ekwakheni tintsambo, emaphepha futsi atfungelwa etimphahleni abe emanti lajakekile aphuma kumagala kanye nakutihloko tesihlahla. Lolokuyimphuphu lokusitselo yindlela yecalcium yemvelo (Ca), itfwele iMagnesium (Mg), ipotassium (K) kanye nema vithamini eB-langatfolakali bese kwakha sinatfo lesisetulu nga vithamini C.
Imbali yaso lemhlophe lephuma ngenyanga yeMphala kuya kunyanga yeNgongoni tikhuliswa ngema bats bese tikhokha sitselo lesisandingilizi nesigogo lesicinile lesimbonye sitselo lesiyimphuphu kanye netindumbu/tinhlanyelo letine oyili levutsiwe. Lesitselo lemasentimitha lalishumi nakubili ngebudze - somile kuletihlahla bese siwela emhlabatsini lapho sivunwa khona. Kucatjangwa kutsi sitsatsa iminyaka lesiphohlongo kuya kumashumi lamabili nakutsatfu ngaphambi lesihlahla se baobab sikhokhe tindumbu futsi lesihlahla lesesikhulile singakhokha titselo letimakhilogremi lamashumi lamatsatfu.
Liphunga lelikahle kanye nemanti lasemkhatsini, oyili we baobab uyadliwa, kepha usetjentiswa kakhulu etindzaweni tetintfo tekugcobisa noma tekutakha. Lo oyili umanti kakhulu,umanti ndzawonye yinye futsi ema esidi lanemafutsa lamaningi kanye ne omega-lesitfupha letfwele emaphesenthi langaba mashumi lamatsatfu. Lendzawo kulo oyili (B-sitosterol) licembu lemavithamini lelicinile lelinganciphisa kulimala kwe DNA ye tinhlayiya. Itfwele vithamini A (ivusetela tinhlayiya letisetigogweni leticinile), D3, K kanye ne E. Oyili we baobab uvama kutsatfwa abandza futsi wenta oyili lokahle wekushikiswa emtimbeni losheshe ubambeke.
Lo oyili usetjentiswa esintfwini ngekulapha kuvuvuka, inyama lesemlonyeni leshisako, kepha ingasita tinwele letomile, ilapha tindzebe letigagabukile, isetjentiswa njengemafutsa esikhumba Kanye nekulapha imilayini lesemtimbeni ngekugcugcutela kukhula kwema protein latfolakala emtimbeni. Tintfo tayo letilula tilusito ekuvutfweni kwemtimba kanye nakumazulumba labovu futsi yatiwa kutsi ibuyisela iphindze imantise lesigogo lesingaphandle sesikhumba.
Ema baobab angakhicitwa etindunjini kanye nasetibhidvweni noma ngekuphindze ahlanyelwe ngetindumbu letakheke ngemvelo. Lesihlahla sikhula endzaweni leyomile kuya etindzaweni letinetihlahla nemanti kepha tiyincelele esitfwatfweni. Ema baobabs aphatsa ema mealybugs layintfo letfwala sifo se cocoa.

Inchazelo Yemutsi

Lwati lwalemfundvo kanye netidzingo telwati kuphela ngekutsi kungahle kungatsatfwa njengekucebisa ngekwemutsi. Lolwati alukahlelwa kutsi lumelele kucebisa ngekwemutsi noma kwelapha lokunikwa tati letibuke temphilo.

Translated by Phindile Malotana