
Sakhiwo seLuhlobo lweBantfu
Umangabe usengakaze wavakashela Lendzawo Yemhlaba yeSakhiwo seLuhlobo Lwebantfu ngaphambilini, edvutane nase Krugersdorp/Mogale, usamelwe yintfo lenhle letakujabulisa. Lenantfo lenhle (nalenkhulu) indzawo yemilandvo lefika eminyakeni lesemuva ngetigidzi, kantsi naletintfo letasala letafa tandvulo letitfolakala lana tisifakazelo.
Imihomo leyatiwa mhlabawonkhe ya Philip Tobias yase Sterkfontein ihlanganiswe neNdzawo leyawia yetiVakashi yase Maropeng (ligama le Setswana lelisho ‘kubuyela endzaweni yendalo yetfu’), futsi kanyekanye kusebenta ngendlela lekahle yekuvula lifasitelo emhlabeni wekunotsa kwetfu.
Tintfo letiningi letibusisa lokukhanga kwalendzawo ye ‘leSakhiwo’, futsi utsi ungabeka inhlonipho yakho ku Medemu Ples na ‘Lunyawo Loluncane’ – lesikobho seminyaka ya 2.1 lotigidzi we Australopithecus kanye neminyaka lemitsatfu yetigidzi yematsambo – cela imephu bese ukhuphuka intsaba, ngelibhayisikile/sidududu, naleso semasondvo lamane utenetise ngenhlitiyo yakho.
Translated by Phindile Malotana
Lamatje akulesigodzi sesaSakhiwo Seluhlobo Lwebantfu atfwele kakhulu imibhedzeyematje eDolomitic, lekwakheka kulombhedze loshona kancane, emanti-lafutfumele elwandle lavala lo Basin we Witwatersrand...
moreNgaphambi ibe nguleyatiwa kakhulu iPalaeontological yangaphandle/ngaphesheya, lamihome yase Sterkfontein yasala ivalekile futsi ingatiwa...
moreLesigodzi sale Sakhiwo Seluhlobo lwebantfu sonkhe sinemafa kanye nemilayini letinkinga, ngako loku kuchaza lokwakheka kwemihomo lengaphansi njengoba lelitafula lemanti kancane lincibikilisa ledolomite....
moreLoluhambo lwasemihomeni yase Sterkfontein lu, ngempela, yintfo lemakiwe futsi kumele lutsatfwe ngunoma ngubani lovakashele khona kuletindzawo....
moreKungavumi lokubanti: lemibono yengucuko ayivunywa nguwonkhe muntfu. Akuyi nangetulu kweminyaka lelikhulu yekufumfutsa ngesayensi kantsi nemagumbi ekugcinela agcwele tintfo letifile letisele...
moreNgesintfu, lelicembu lekucala lelatfolwa kulomhlaba wema Bushmen kanye nema San, labahlale etincenyeni letiningi eNingizimu yase Afrika kusuka cishe eminyakeni yetinkhulungwane letimashumi lamatsatfu mandvulo....
moreIntfo yekucala lenkhulu yetintfo letisele yaletafa letinemnotfo letitfolwa la Afrika tabonwa ngu Phrofesa Raymnond Dart, emuva ngemnyaka wa 1924....
moreNgeminyaka wa 1820 eNingizimu Afrika, inkhosi yaka Zulu lenemandla, Shaka, waphakama wangena emandleni ngasemnceleni wasemphumalanga eNingizimu Afrika....
moreLe Sakhiwo Seluhlobo lweBantfu (noma iCOH, njengoba ngekubita) yavetwa kwekucala Indazawo Yesintfu yeLuhla njengendlela yekubaluleka ngebuve ngemnyaka wa 1999...
more