Kwakheka kwe Mihome eSakhiweni Seluhlobo lweBantfu

Kubona Imisebenti yaleMihome

©Roger de la Harpe
Lesigodzi sale Sakhiwo Seluhlobo lwebantfu sonkhe sinemafa kanye nemilayini letinkinga, ngako loku kuchaza lokwakheka kwemihomo lengaphansi njengoba lelitafula lemanti kancane lincibikilisa ledolomite.
Lamafa aphindze avumele lendzawo lengetulu kutsi ahambe kulendzawo, kudle kususe lelimestone, phindze kukhulise lemihome ngekwakha emashafuthi lakafikela kulendzawo lengetulu. Titjalo nato tiphindze ‘tiphampe’ lamantin ngendlela yekushonisa timphandze tato ematjeni, kukhulisa lelinani lekulimala phindze kwente lamatje langetulu kutsi ancibilikele emhlabatsini longetulu. Kuze kubengunamuhla, lokuhlangene kwesiGodvolesinukako lesiMhlophe noma sihlaha se Olive yeSiganga sivame kukhombisa lobukhona besikhala lesishonako noma ekungeneni kwalomuhomo.
Uma yinye yalamashafuthi ibulala lendzawo yangetulu, umhlabatsi kanye nelikhula lelisele kucala kuwela kulemihome, kwakhe ikhoni ye talus. Lena khoni ingatfwala tonkhe tinhlobo tetintfo: ematje, ematsambo, tinswati nalokunye. Ngisho netilwane letiphilako tingawela kulemihome bese tiyabulaleka noma tibambeke, kungeteke tintfo tato letisele kulekhoni.
Loku kubalulekile kutsi kungenteki ngoba akukavami kutsi labanotsile labaphansi betfu baphila kulamaningi alemihome leshonako, lapho kwakubandza futsi kumnyama. Esikhundleni, kumbe bawela kulemihome ngesiphosiso, noma kumbe badvonselwa khona nguletilwane letitingelako lebetifuna sidlo sakusihlwa lesithulile, noma lolokwasala kwabo kwawashelwa ngemanti kulemihome.
Ngekuhamba kwesikhatsi, emanti langetulu achubeka kwehlela kulemihome, acokelela icalcium carbonate (ilime) kusuka kulelitje le dolomitic njengoba belinyakata kancane kulamalayini lanetinkinga. Lokususwa kwalelime kulamanti kubese kuwela kuletintfo leseticokelele kulesiyilo salomuhome, kumelele noma ngusiphi simo setintfo letakheke ngetintfo letiphilako (kufana nematsambo) kanye nemaminerals kanye nekubiyela konkhe ndzawonye kubeyintfo lecinile, intfo lecalcified leyatiwa ‘nge breccia’.
Ngule breccia lelevame kutfwala letintfo letisele letafa tetilwane kanye nemnotfo kanye ne, kukhokha letintfo letisele letafa, ema archaeologists kumele ahlukanise letinfo letisele letafa kuma breccia – akusiwo umsebenti lomelula.
Ngisho nangesikhatsi lemihome yakheka, ayinyakati futsi ayigucuki. Esikhundleni, letimo talemihoma tivama kukhula phindze tiwe kanye nekwakheka njengoba Umhlaba unyakata kanye nelitafula lemanti likhula phindze lehle. Ekungeneni kwalemihome kuphinedze kuvuleke bese kuyavaleka ngekuhamba kwesikhatsi. Futsi ngaletinye tikhatsi luphahla lwalomuhome luyawa ngalokuphelele bese kuvetta le breccia, lengabese itfola kuvaleleka ngalomhlabatsi longetulu kanye netitjalo.

Translated by Phindile Malotana