Helichrysum Oil Invokes Ancestors

© Alice Notten of Kirstenbosch
Bumcoka be oyili ye Helichrysum umatfonsi lasuka kumahlahlana lasamacembe lakhula ngaselusentseni/eceleni kwetigodzi tase Ningizimu Afrika kuletinye tigodzi letinetintsaba tase Free State nase Lesotho. Lomndeni we Helichrysum unencumbi yetihlahla letingetulu kwemakhulu lasitfupha naletingetulu kwemakhulu lamabili nemashumi lamane letikhula la Ningizimu Afrika. Letingaba sihlanu tisetjentiswa la Ningizimu Afrika ngebumcoka betentsengo ngekukhicitwa kwe oyili. Letinhlobo letintsatfu lekungutona yi Helichrysum odoratissimum (lesetjentiswa kakhulu phindze tivela eNingizimu Afrika). H. splendidum (ilisiko lala Ningizimu Afrika) H. Italicum (siXhosa, siZulu), nina kooigoed (Khoyisani, Sibhunu). Ngesintfu yayisetjentiswa kucela emadloti/labaphansi, kususa emandla lamabi endlini noma kuhambisa etindlini tekugulela. Itsi isatsiya tilokatane, yayisetjentiswa emibhedzeni yaphindze yasita kusifo sekulala. Kutsiwa ikhulula bulukhuni/kucina kantsi nebuhlungu benhlongo phindze ingasetjentiswa kulapha kukhwehlela, kubandza nemkhuhlane. Inetintfo letinemandla letite emagciwane, lokuyenta ibemcoka/ibaluleke ebhokisini lelihlala tintfo letilapha kulunywa tilokatane kanye netayoba, bofeceli kanye nekulunywa tinyoka.
Le oyili ye Helichrysum inetindlela/tintfo tekungabi yingoti emlilweni (iyalungela kuhlangana kwelitsambo nemamasela, buhlungu betincenye temtimba kanye nekuphambana kwemamasela noma ematsambo), ayinaso sifo phindze ivikelekile futsi nangekuya kwekukhula kwayo ingenta kuphilisa kuvuleka kwetintfo temtimba, emlilweni nasekusiteni simo sesikhumba semtimba. Tintfo tayo tekwenta ungagugi letikhutsata kujabula kwe tinhlayiya, kuyenta ibe sinongo lesinconyotwako kukhilimu wesikhumba naku khilimu lokuvikela elangeni. Isetjentiswa kulapha umoya ikhulula kucinana kwesifuba kanye nekusebenta netimo letingawuphatsi kahle umtimba ibe isasetjentiswa kulapha ingakhulula tinkinga iphindze icinise simo lesisabisako.
Simo sivuma kutimisela. Uma letihlahla titfola emanti lamanengi ingakhokha tivuno letimbili ngemnyaka munye – ngentfwasahlobo kanye nangelikwindla. Emathuluzi etihlahla – emacembe, emahlanga kanye netimbali – kusetjentiswa asomile noma amasha bese simoko/intfutfu ikhokha oyili lomtfubi lohhwabile futsi locolisakele, losamanti. Leliphunga lelitiyela, lingcolile futsi alinasigodvo. Tihlahla tisakatekile ngetinhlanyelo noma kuncutsa (etimbalini letisandza kutalwa-noma letisashakata.
Kukhona bakhiciti labase Clocolan esifundzeni sase Free State ( tivuna kakhulu phindze tilungiselelwe), enyakatfo yaseGoli, Baviaanskloof (Eastern Cape) kanjalo nase Stellebosch kanye nase Piketberg lese Western Cape.

Inchazelo Yemutsi

Lwati lwalemfundvo kanye netidzingo telwati kuphela ngekutsi kungahle kungatsatfwa njengekucebisa ngekwemutsi. Lolwati alukahlelwa kutsi lumelele kucebisa ngekwemutsi noma kwelapha lokunikwa tati letibuke temphilo.

Translated by Phindile Malotana