Kulinywa kwe Buckwheat

©Mariluna

iBuckwheat (iFagopyrum esculentum), noma (iFugopyrum esculentum Moench) yinhlanyelo yetimbali letinemaprotein lasetulu, lakhuliselwa kusetjentiselwa letindumbu tato kusuka ngetikhatsi tamandvulo. Iyatiwa eChina, eRussia kanye nakuletinye tive tekudla kwesintfu letise Eastern European, ibuckwheat ayikahlobani ne wheat, ibe ngaletinyetinye tikhatsi itsatfwa njenge ‘tinhlavu’ ngisho noma ngabe ingasiyo tjani.

‘Tinhalvu’ te buckwheat letite - igluten tidliwa tinjalo (tiluhlata), tichakatile noma tiphekwe tibelipalishi, tiyashaywa tibe nguflour we buckwheat noma tisetjentiselwe ekuvubeleni tjwala. Emacembe ebuckwheat asetjentiswa etiyeni.

Indlela yeKulima iBuckwheat

Inhlanyelo yetindumbu letincane lenetimphandze letimelula, ibuckwheat icolela, umbhedze lomelula lomile lodvonsa kahle phindze lomelana netimo letehlukene temhlabatsi. Yenta kahle ku nitrogene lephansi, emhlabatsini lonematje lamancane lomelula kanye ne pH lene esidi. Nomakunjalo, natihlanyelwe emihlabatsini levundzele phansi, ibuckwheat yenta kahle kunaletinye tinhlavu.

Ayivani netimo letiphakeme tasehlobo kanye nesitfwatfwa, kulima kumele kucale ngemuva kwesitfwatfwa lesesengcile, kepha ngaphambi kwekutsatsa kwesimo seluhlobo.

Bumantana nekushisa kancane kuyadzingeka ngesikhatsi kuphuma kwetimbali – emavikini lamane kuya kulasihlanu ngemuva kwekuhlanyela. Umoya lowomile, timvula letiphakeme kanye nangesikhatsi sesomiso lesisikhatsi singakhokhela ekulahlekeni kwekukhokha.

iBuckwheat lelinywe-kahle ingacudzelana nelikhula phindze ayikavami kubhekana netinkinga tetilwanyana kanye netifo.

iBuckwheat ingakhula ibe ngemaviki lalishumi kuya kulalishumi nakubili ngemuva kwekuhlanyelwa. Inekukhula lokungakagadzenki naletigodzi letiphakeme tesitjalo setimbali sibe lesigodzi lesingaphansi sesivele sesiyinhlavu. Kuvuna (kutsatsa kanane phindze kahle noma kancane kuyefika) kuemele kwenteke cishe lokungaba ngu 75% waletinhlavu sekavutsiwe. Kukhokha kungasuka ku 1 100 kuya ku 1600 kg ngelihekitha.

iBuckwheat ayikavami kufakwa eluhlelweni lwenhlanyelo leguculwako njengoba isebentisa emamineral ngesisindvo, ikakhulu iphosphorus. Loku kumele kutsatselwe etulu ngesikhatsi kuvundzisa kukwenhlanyelo leyenteka muva. Njengenhlanyelo yamanyolo loluhlata, ibuckwheat iyatfolakala njengoba ikhicita inombolo lenkhulu yetintfo letomile.

iBuckwheat nge Tindlela teKulima

iBuckwheat ayikavami kufakwa eluhlolweni lwenhlanyelo leguculwako njengoba isebentisa kakhulu emaminerala, iakhulu iphosphorus. Loku kumele kutsatfwe ngesikhatsi kuvundzisa inhlanyelo leyentaka muva.

Dokotela Hans Kendal, umlimi we Nyuvesi lese North Dakota State wacwayisa ngekutsi kungalinywa ibuckwheat ngemuvam kwe canola, imustard noma bhekeni. Wachaza kutsi, “Leti tinhlanyelo natilungele tikhokha ngekufuna kwato (lokusele) titjalo letingakhonakali kugadzeka ekukhuliseni ebuckwheat”.

Njengenhlanyelo yamanyolo loluhlata, ibuckwheat iyatfolwa njengoba ikhicita linani lelikhulu letintfo letomile kantsi nase USA, ibuckwheat itstfwa njengenhlanyelo lekhula ngekushesha nayivaliwe.

iBuckwheat Kanye neTinyosi

©Jasper Teboc (North Carolina State University)

iBuckwheat ikhokha njalonjalo phindze netimbali letitsatsa sikhatsi lesidze phindze ikhange tinhlobo tetilwanyana, hhayi nje kutilwane letidla letinye taletinye tilwanyana letikhona epulazini, kepha phindze netinyosi. iBuckwheat, noma inemaprotein laphansi (11%) ikhokha lokunongotelako phindze sitjalo lesikahle kutsi sidliwe tinyosi. Umkhicito weluju ungahambela kusuka ku 70 kuya ku 100 kg wemahekitha endzaweni yekuhlanyela ibuckwheat.

iBuckwheat yenta kahle ngekufakelwa ngekuvundziswa bese 2.5 wemabhokisi eluju kuhekitha uyanconywa.

Translated by Phindile Malotana