Kuhlanyela Ingadze yeTibhidvo Letitikhulelako

©Marinda Louw
Tintsatfu tindlela letatiwako tekuhlanyela tibhidvo ngaphandle kwekusebentisa emakhemikhali ngesikali lesincane. Tonkhe tindlela tiphucula kuvundza kwemhlabatsi futsi tilusito ngesikhatsi imali, emanti kanye nesihlabatsi sikalekile. Tibhidvo letihlanyelwe ngalendlela tibanemphilo kunaleto letentiwe tibhidvo.
Tinhlobo letintsatfu tetingadze tetibhidvo:
Umbhedze loncama logujiwe - Yenta umgodzi phansi bese uwufaka tintfo lotihlanyelako kanye nesihlabatsi. Kuyenteka kutsi uhlanyele ngalesosikhatsi kulombhedze lolungiswe ngalendlela.
Imibhedze Lenetintfo ngetulu - Etindzaweni lapho kukhonakala kutsi wente imigodzi kulomhlaba, imibhedze lebangetulu kwaleminye iyasetjentiswa. Lenandlela ilungela labo labakhubatekile noma bantfu lesebakhulile labasokolako nabagobondzela.
Tingadze Tetibhidvo letisemigcomeni - Kuhlanyela tibhidvo emigcomeni lefana nemabhodo noma emathayi.

Kwenta Ingadze Yembhedze Loncama Logujiwe weTibhidvo

Lomgodzi kumele ubengu 1mitha bubanti, 2mitha budze bese kuyaphansi kuba sikalo selidvolo, lekungaba ngemasentimitha lamashumi lasihlanu. Nawugubha lomgodzi, hlukanisa lomhlabatsi wangetulu kanye newangaphansi - lomhlaba wangetulu uvundze kakhulu futsi umnyamana ngelibala kunalowo longetulu.
Sonkhe sikhatsi gubha lomgodzi kusuka emphumalanga kuya enshonalanga. Loku kuciniseka kutsi letitjalo titfola lilanga lelenele ekuhambeni kwelisuku. Uma kugutjwe kusuka enyakatfo kuya eningizimu, lombhedze utotfola umntfunti lomuningi.
Yiba nesiciniseko kutsi lemibhedze iyalingana, nekuphakama kancane kwentela emanti kutsi ehlele phansi, kepha kungakhuphuki kakhulu ngoba kungenta kufa noma kubulala. Uma lomhlabatsi uphakeme kancane lemibhedze ingentiwa kutsi itfwale kunyakata. Loko kuphakama lokukhona, titebhisi "letiningi" letingentiwa.
Gcwalisa lesigodzi kubesehhafini ngetintfo letitikhulelako - njenge tintfo tengadze letilahliwe, lokucatiwe kwetibhidvo, tigogo temacandza, emabhokisi emacandza, ngisho nelikhula. Phindze usebentise manyolo wetilwane lophuma kutimvu, tinkhomo, timbuti, tinkhukhu, bologwaja noma tingulube. Ungasebentisi manyolo wemakati netinja, inyama leluhlata noma lenemafutsa.
Beka intfo lehwayako lefana nemagala lamancane, tinyani temumbila, titilowu noma tjani lobomile ngetulu. Loku kuciniseka kutsi umoya lokahle ungene kahle ngaleyondlela.
Beka cishe letisitfupha, tikotela letipotokile letincane ngetulu kwaletintfo letihwayako. Loku kwentelwa kutsi kunike lama micronutrient (emanutrient ladzingeka kutintfo letincane kakhulu ngelinani) kufana ne zinc (Zn) kanye ne ayoni (Fe) kulomhlaba.
Vala letikotela ngesigadla semaphepha lashwaphene noma emakhathoni/emabhokisi.
Yengeta loko lokusele kwaletintfo letitihlumelako.
Hlanganisa letintfo bese ungeta tintfo letitihlumelako tibetiningi umangabe lesigodzi singakagcwali.
Vuvutela manyolo wetilwane lowomile ngetulu. Loku kunika leligciwane lelidzingekako kucala indlela yekuvundza kwaletintfo letitihlumelako kutsi ticale kuhluma.
Mantisa letintfo kahle, usebentise liphayiphi lasengadzeni noma libhakede. Lobuvuvu busita ngendlela yekuvundzisa.
Mbonya letintfo letitihlumelako ngemhlabatsi lophuma kulesigodzi. Loku kutovikela kunuka lokubi kanye netimphungane ngesikhatsi sekuvundza. Gcwalisa lomgodzi ngalomhlabatsi lokhishiwe - umhlabatsi wangaphansi kucala bese kulandzela wangetulu. Ungemi etulu kwalombhedze.
Lomgodzi logcwalisiwe ungaba ngemasentimitha lalishumi nesihlanu kuya etulu kunalowo wangetulu kepha njengoba tintfo letitihlumelako tivundza kanye nemanutrient asetjentiswa nguletibhidvo, kuphakama kwalomgodzi kuyancipha.
Lombhedze wetigodzi yindlela leshiphile futsi lesheshako, bakhiciti abadzingi kutsenga emanutrient noma kwekuvundzisa. Ngoba lenhlanyelo inemphilo itohlupheka kancane kumuhlwa kanye nakumagciwane kantsi nekudula kwekulwa nemuhlwa kungashipha. Lena ndlela ivala kakhulu futsi lizinga lelisetulu lenhlanyelo ngetizatfu letilandzelako:
Tintfo letitihlumelako letisetjentiswe ngetulu kwalesigodzi tisebenta njengesipontji lesitsatsa emanti bese siyawakhulula njengendlela ledzingwe nguletitjalo.
Tintfo letitihlumelako tigucuka tibeyinhlanganhlangano besetikhanga lokuzuza emhlabatsini.
Konga imali kusebentisa kwekuvundzisa lokuncane kanye nemakhemikhali kwentela kuvikela imuhlwa.
Imali ingentiwa ngekutsengisa tibhidvo letinhle kakhulu, noma kukhokha tibhidvo kwentela ekhaya, kunciphisa emanani ngekungadzingi kutsenga kudla.
Lokutihlumelako'lokulahliwe'kusetjentiswa ekuvundziseni umhlabatsi kantsi nalendzawo igcinwa ihlobile.

Ingadze Yemibhedze Lengetulu Kwalomunye

©Marinda Louw
Sebentisa lendlela lena umangabe ungakhoni kugubha imigodzi. Tingadze temibhedze lengetulu kwaleminye ilisu kulabo labakhubatekile noma labo labahleli etitulweni temasondvo labafuna kulima tibhidvo. Uyahluka kulendlela yemigodzi kuleyo yetintfo letitihlumelako ibekwa ngetulu kwemhlabatsi longetulu kwentela kucala umbhedze losetulu lapho umhlabatsi logegeletile, kulandzela indlela lefanako naleyo yendlela yeMgodzi, kepha kucala ebangeni lesibili.
Lena ndlela inekuvuma kunye naloko kwemibhedze yetigodzi; konga emanti kanye nekungeta tintfo letitihlumelako kulomhlabatsi, kukhokha emanani lasetulu etibhidvo kundzawo yinye.

Tingadze Tetibhidvo eMigcomeni

©Marinda Louw
Ngalena ndlela, imigcoma igcwaliswa ngetintfo leihlumelako kanye nesigadla semhlabatsi lesifakwa ngetulu kwalendlela letihlumelako. (Khumbula kunisela letintfo letitihlumelako kahle ngaphambi ungete umhlabatsi ngetulu.) Imigcoma leyatiwa kakhulu ngemasondvo etimoto noma emaloli futsi asetjentisw kakhulu ekuhlanyeleni emazambane kanye neticadzi. Lendlela ingatsatfwa kwentela luhlobo lwenhlanyelo ngekumatanisa emathayi lasihlanu noma lasitfupha ngetulu kwalelinye. Kungaba ngemakhilomitha lasihlanu kuya kulasitfupha emazambane lamasha langavunwa kuyinye isethi yemathayi. Emaplasitiki lamnyama lamakhulu kanye nemigcoma kungasetjentiswa ekuhlanyeleni emazambane.
Emabhokisi lakhiwe ngemaphalethi lamadzala nawo ayasetjentiswa, kepha emaplasitiki lamakhulu atfolwa atsatsa sikhatsi. Hlela lamabhokisi ngetindvwangu letenta sitfunti kwentela kuvumela kukhokha lokukabi bese kugcina imigcoma endzaweni leselangeni khashane nekubandza kanye nasemoyeni lowomile. Kutitjalo letisindzako letisetulu kufana ne pepper, tamatisi kanye ne eggplant, yiba nesiciniseko kutsi lomgcoma mukhulu futsi uyesindza kahle kutsi ungamelana nesisindvo saleyonhlanyelo.
Yengeta kukhanya fana nemahlanga etjani noma sitilowu ngetulu kwesihlabatsi. Tinhlavu letinsha letihlumile tisengafusha tiphume kulamahlanga abe asita kugcina buvuvu phindze anciphise kukhula kwelikhula.
Incumbi yetibhidvo - kufana nematsanga, emapeas, emabhontjisi, sipinatshi, tamatisi kanye na anyanisi - kungahlanyelwa malula kusuka kuletindumbu tako. Uma uhlanyela tindumbu, ungahlanyeli tiyephansi kakhulu - hlanyela yinye indumbu ingabiphansi tindlela letintsatfu bubantu. uma uhlanyela tindumbu, zama kungaphazamisi timphandze.
Nisela kahle ngemuva kwekuhlanyela futsi kumbe katsatfu ngeliviki ngemuka kwaloko, kushiyane ngesimo selitulu.
Letinye titjalo tiyasitana tona todvwa kutsi tihlume kahle phindze titivikele kulabo labatiyalukako.

Translated by Phindile Malotana