Emagungumence Lamnyama

©Louise Brodie

Imvelaphi lengiyo yemagungumence lamunyama iyatiwa ngoba kukhona emacembulamaningi lahlukene lakhicitwa mhlabawonkhe. Kufana nase Eurasia nase North America, emagungumence lamunyama asetjentiswa ekucaleni ngetikhatsi tema Greek nema Roman kanjalo nekufana nema American njengekudla, umutsi Kanye nepende yekushintja libala.

Lokukhetfwa kwentfo yesitselo noma sitjalo kwacala ngetikhatsi letisemkhatsini wekuphela teminyaka yandvulo nga 1800.

Kwetfulwa kweMkhicito

Ngekuhamba kweminyaka lemibalwa, umkhicito wemagungumence lamunyama bewusolo ukhula ngekucina kwentela kugcina lelizinga lekwenyuka. Loku sekuchutjwe kufunwa kwemphilo kuphocelela labawadlako kutsi badle titselo letiningi letisetinsha. Lokufunwa sekuphindzekwakhulu ngoba lamagungumence lamunyama asidlo sekulibatisa lesinetintfo letincane letilahlwako, phidze enta sengetetelo lesikahle kusidlo sasekuseni Kanye nemayoghurt.

Lokukhuliswa kwetinhlobonhlobo letinsha kusita bakhiciti kutsi bafike ezingeni lebatsengi ngekutsi baphucule sinongo, kunciphiswa kwemkhicito, imphiloyaseshelufini Kanye nelizinga lemagungumence. Le United States, iEurope Kanye neMexico nguwona mave ahamba phambili ngekukhicita.

Umkhicito Wase Ndzaweni

©Louise Brodie

Umkhicito wemagungumence lamnyama muncane eNingizimu Afrika futsi kucogelelwe kutsi kutohlala ngaleyondlela ngeminyaka lemibalwa letako. Yinye yetintfo letinkhulu letiyinkinga kulelitiko ngukutsi letinhlobonhlobo letihlanyelwako atisito letilungele kuhanjiswa. Nomakunjalo, tinhlobonhlobo letinsha ngito letitfolakalako letingasita kukhomba letinkinga.

Umkhicito

Emagungumence lamunyama akhula emhlabatsini loshonako, lodvonseke kahle, lone esidi lenetintfo letibolile kantsi futsi nyalo akhicitwa eWesten Cape, eFree State, eNorth West, eGauteng nase Limpopo. Cishe 80% walenhlanyelo ukhicitwa kumathanela, lelapho lolokusele kukhicitwa emasimini lavulekile.

Sikhatsi Sekukhicita

Emagungumence lamunyama titselo tasehlobo, ngalesikhatsi sekukhicita eNingizimu Afrika lesicala ngenyanga yeLweti kushiyane ngalendzawo yekukhicitela Kanye nenhlobo.

Tinhlobonhlobo

©Louise Brodie

Liningi letinhlobonhlobo liyalinywa, lekungaba tinhlobo letidvonsako noma letimile, ngemadegrees lashiyanako emanyeva noma tintfo leticijile. Letinhlobo letimile tivame kubandza ngekucina kunaleto tinhlobo letidvonsako.

Titjalo temagungumence lamunyama titsatsa tifike kuminyaka lemitsatfu kutsi tifike ekukhuleni phindze tihlale tikhona kukhicita kuze kube yiminyaka lelishumi nakubili. Ngemnyaka wa 2018, kumbe 52% walamagungumence lamunyama lalinywe eNingizimu Afrika bekangaphansi kuneminyaka lemitsatfu ngebudzala phindze ngetulu kuna 40% bewumudzala kuneminyaka lesikhombisa, njengoba kukhonjiswa Litiko Lekukhicita emaGungumence eNingizimu Afrika.

Kutsengiswa

©Louise Brodie

Lelitiko Lekukhicita Emagungumence eNingizimu Afrika selichaze kutsi iNingizimu Afrika ikhicite lokungaba ngemathani lamakhulu lamabili nemashumi lamabili nesihlanu emagungumence ngemnyaka wa 2018, lelapho 48% wahanjiswa, 41% watsengiswa endzaweni kwatsi 11% wakhiwa. Lokungetulu kwa 90% kwalokwa hanjiswa kwamikiswa eEurope kwatsi lolokwasala kwamikswa eMiddle East.

Kusetjentiswa

Emagungumence atsatfwa njengekudla lokukhulu, ngoba acinile nga vithamini A, C na E, ngemamineral, lafana nepotassium, magnesium Kanye ne calcium, kanjalo nange fibre Kanye nekuhlanganasiswa. Konkhe lawa manutrients atsenjwa kutsi asita ekuvikeleni sifo senhlitiyo.

Emagungumence angatsandvwa asesemasha, asetjentiswe etintfweni letibhakiwe, letomisiwe taba yi ayisi noma lakhiwe kutsi asetjentiswe ekudleni kwasemvakwe madini, kumajusi, ematiyeni, kumayoghurt nakubojamu. Letimphandze kwatiwa kutsi tisita ekwelapheni umsheko Kanye nekutseleleka kwabhongwane. Kube lolokutsetfwe kwejusi kutsi kusita kuvikela sikhumba kutsi singatseleleki kumagciwane Kanye nekuguga.

Inchazelo Yemutsi

Lwati lwalemfundvo kanye netidzingo telwati kuphela ngekutsi kungahle kungatsatfwa njengekucebisa ngekwemutsi. Lolwati alukahlelwa kutsi lumelele kucebisa ngekwemutsi noma kwelapha lokunikwa tati letibuke temphilo.

Translated by Phindile Malotana