Ama-Blackberries

©Louise Brodie

Ukobana ama-blackberry avelaphi akwaziwa ngebanga lokobana kunemihlobo eminengi yawo ekhiqizwa ephasini loke zombelele. Iinthelwezi zemvelo ze-Eurasia kanye ne-North America, sele zisetjenziswe kusukela ngenkhathi zakade zama-Greek kanye namaRoma, zasetjenziswa godu babantu be-America njengokudla, iinhlanhla kanye nedayi.

Ukukhethwa kwemetheriyali yentjalo kwathoma phakathi kweminyaka yabo-1800 lada. Lokha umkhiqizo wawo wathoma ukuzala, nokuthengiswa enarheni leya ngeminyaka yabo-1900.

Umkhiqizo Wephasi Loke

Eminyakeni embalwa, umkhiqizo wama-blackberry sele ikhuphuka kancani kancani, iya ngokuba minengi ukwenzela bona boke abawafunako bawathole. Lokhu kwenziwe kukobana zepilo zibawe abantu kobana badle iinthelo ezifretjhi. Ukufunwa kwawo khulokhu sele kungezelelwe nalibanga lokobana ama-blackberry asithelo esidleka lula begodu akatjhwenyi, ukudla okunengi kwawo akonakali, begodu angafakwa ekudleni kwekuseni kanye nakuma-yogurt.

Ukuthuthuka kwemihlobo emitjha kurhelebha abakhiqizi kobana barhone ukuthengisela boke abathengi, ngokwenza ncono ukunambitheka kwawo, benza kube Lula ukuwakhiqiza, ngokobana angonakali lula etjhelifini kanye nekhwalithi yamabheri. Inarha ye-United States, Mexico ngizo iinarha ezikhamba phambili ngokukhiqiza iinthelwezi.

Umkhiqizo Wenarha Le

©Louise Brodie

Umkhiqizo wama-blackberry mncani eSewula Africa begodu kuphengulwe kobana kzokuhlala kunjalo iminyaka embalwa ezako. Ezinye iintjhijilo ezikulu zebubulweli kokobana imihlobo yawo etjalwa la, ayikafaneleki kobana ingathunyelwa eenarheni zangaphandle. Nanyana kunjalo, imihlobo emitjha yawo sele iba khona ezokurhelebha ukulungisa isitjhijilwesi.

Umkhiqizo

Ama-blackberry abamahle nakatjalwe atjhingela ehlabathini ekhipha kuhle amanzi, ene-asidi ene-organic matter enengi begodu kwanjesi sele akhiqizwa esifundeni se-Western Cape, Free State, North West, Gauteng kanye ne-Limpopo. Pheze i-80% yentjalo zawo ikhiqizwa emathaneleni,lapha eseleko ikhiqizwa emasimini avulekileko.

Iskhathi Sokuthela Kwawo

Ama-blackberry sithelo sehlobo, begodu eSewula Africa athoma ukuthela ngoSinyikhaba okuya ngokobana atjalwephi ngokobana mhlobo onjani.

Imihlobo Yawo

©Louise Brodie

Imihlobo yawo eminengi, ekungerangako nanyana engarangiko, enamanyeva ngokuhlukahlukana. Umhlobo ongarangiko umakhaza begodu uqinile konomhlobo orangako.

Iintjalo zama-blackberry zithatha iminyaka emithathu kobana zikhula zilungele ukungavunwa begodu zikhiqiza iinthelo iminyaka eyi-12. Ngonyaka ka-2018, i-52% yama-blackberry atjalwa eSewula Africa khabe ineminyaka engaphasi kwemithathu ubudala, kuthi i-40% yawo gade ineminyaka elikhomba ubudala, njengombana kutjengiswe yihlangano ye-SA Berry Producers Association.

Athengisiweko

©Louise Brodie

Ihlangano yabakhiqizi bawo i-SA Berry Producers Association sele ibike kobana iSewula Africa sele ikhiqize amatani ayi-225 wamabheri ngonyaka ka-2018, lapha i-48% yawo yathunyelwa eenarheni zangaphandle, i-41% yawo yathengiswa enarheni le, i-11% kwenziwa ngayo ezinye izinto. Amaphasendi angaphezu kwayi-90 athunyelwa eenarheni zangaphandle athunyelwa enarheni yange-Europe asalako athunyelwa enarheni yange-Middle East.

Ukusetjenziswa Kwawo

Ama-blackberry athathwa njengokudla okunomsoqo,ngebanga lokobana azele ama- vitamins A, C kanye ne-E, amaminerali afana ne-potassium, magnesium kanye nama-calcium, imithiya kanye nembulali magciwani. Zoke izakhimzimbezi kukholelwa kobana zirhelebha ukukhandela ubulwelwe behliziyo.

Ama-blackberry angadliwa afretjhi, asetjenziselwe ukubhaga, kwenziwe ngawo irhwabalaza nanyana asetjenziselwe ukwenza ama-desserts, amajuzi, amatiye, amayoghurt kanye nejemu. Kuthiwa imirabhu yawo irhelebha ukwelapha amathumbu akhambako kanye nomuntu orhuda akhiphe iingazi. Lokha Ijuzi yawo kuthiwa ikhandela amalwelwe kobana angangeni esikhunjeni kanye nokuluphala msinya.

Ukwala Kwezemaphilo

Ilwazeli lenzelwe ukufundisa kwaphela begodu akukafaneli bona lisetjenziswe njengesiyeleliso sezepilo. Ilwazeli alikenzelwa ukujamiselela iinluleko zezepilo nanyana ukulatjhwa okunikelwa ngusiyazi wezepilo.

Translated by Busisiwe Skhosana