Ukutjalwa kwe-Eyiye

© Louise Brodie

Ukurhatjhwa Nokwandiswa

Ii-eyiye zirhatjhwa ngokusebenzisa imbewu, ngokuyikhulisa kanye nangokuyithuthusela kenye indawo nofana ngokuhlomba imbewu phasi. Zimila ngeoumelelo khulu ukuzitjala ngokuzikhulisa kanye nokuzithuthusa ukudlula ukuhloma imbewu phasi ehlabathini. Iindawo lapho iimbewu zifakwa khona zidinga bonyana zibe nehlabathi ebutjhelelezi begodu imbewu kufuze itjalwe ngamareyi ukwenzela bonyana zoke zithola umoya ngokwaneleko kanye nokulawuleka kweemilo ezizimilelako.
Amareyi kufuze zihlukaniseke ngesibanga esingaba li-15cm begodu imbewu yinye kufuze ihlonywe emgodini otjhingela nge-10mm ukuya e-15mm. amreyi wokufakwa kwembewu kufuze abephakathi kazi-1500 kanye ne-2500 weembewu kenye nenye i-1m2. Nangabe kutjhisa khulu ngaleso isikhathi, mbesa iindawo esele zinembewu ngotjani obumatsikana. Susa utjanobu nasele isitjalo sithoma ukuvela emalangeni ali-7 ukuya kali-14 ngemva kokutjalwa.
Nasele amatlhurhelo ama-8mm ukuya kali-9mm wobubanzi kanye nama-12 cm ukuya ema-20cm wobude vane sele alungele bonyana angathuthukiswa ayokutjalwa kenye indawo. Imihlobo yee-eyiye zelanga elifitjhani kufuze kube sele zilungele ukuthuthukiselwa kenye indawo eemvekeni ezisithandathu kanye nezibunane.

Indlela Yokutjala

Ukuze uthuthukisele isitjalo kenye indawo, iba namareyi angaba masenthimitha amabili ukuya kamane wokutjhingela ehlabathini bese undlala ingcenye emhlophe phasi yamatlhurhelo ngaphakathi kwamareyi. Ukuphunguli amakari. Mbese imirabhazo ngokusebenzisa ihariga bese ubuthelela ihlabathi magega nazo. Ungatjali amatlhurhelo emigodini etjhingela khuku ngombana lokho kungabanga bonyana isikhwende sazo sibe side khulu.
Qinisekisa bonyana ihlabathi ihlala imanzi amalanga bekabe mahlanu, ngemva kokuthi iintjalo sele zisehlabathini ukwenzela bonyana imirabho ikghone ukunzinza kuhle.

Ukuhlukaniswa

Iintjalo kufuze zihlukaniseke ngamasenthimitha abu-8 ukuya kali-9 emareyini ahlukene ngamasenthimitha ama-20 ukuya kama-25. Lokhu kuphakathi kwama-50 kanye nama-60 weentjalo kenye nenye i-m².

Isikhathi Sokuvuna

Isikhathi Esifaneleko: kuMhlolanja - kuNtaka
Isikhathi Ekukghonakala ngazo: kuTjhirweni – kuSihlabantangana

Isikhathi Sokutjala

Ukutjalwa kufuze kwenziwe ngaphambi kokuphela kwenyanga kaNtaka ukwenzela bonyana iintjalo zikghone ukuruthulwa zithuthukiselwe kenye indawo ngenyanga kaMrhayili kanye noMgwengweni.

Isikhathi Sokukhula Kwazo

Ukuvuna kwenzeka emalangeni angaba ma-180 ukuya kama-230 ukusuka ekutjalweni nofana phakathi kwamalangana ali-100 kanye nali-120 ngemva kokuruthulwa nokuthuthukiswa kwesitjalo. Ukuvunwa kufuze kuthome nasele isiquntu nofama amaphesende ama-60 wamakari sele andlaleke phasi ehlabathini.

Ukunothiswa

Lokha nawulungiselela ihlabathi ukutjala ihlabathi ingadinga bonyana kungezelelwe isinothiso esibizwa nge-Phosphorus (P) ngendlela ebizwa nge-super phosphate. Ngokuvamile kungasetjenziswa i-N:P:K enzinzileko yokuvanga okuyi-2:3:4 ema-1000 kg per hectar begodu kufuze kube ilingene. Ngemva kweemveke ezintathu zokutjala begodu ngokubuyelela kezisithandathu kungasetjenziswa umvango we-Potassium (K) nitrate (N) ema-150 ukuya ema-250 kilograms per hectare.

Ukuthelelela

Ukuthelelela okulinganiselwa kokuma-500 ukuya ema-600 kuyafuneka ngesikhathi sokumila kwazo. Lokhu kufuze kube ma-35mm ukuya ema-40mm ngeveke. Nangabe ihlabathi iyisanda kufuze kwenziwe kafitjhazana. Imirabhu yee-eyi abembela khulu engcenyeni ephezulu ema-30mm yehlabathi begodu ngesizathwesi kufuze indawoleyo ihlale ithambile. Ungatheleleli ii-eyiya iimveke ezintathu ngaphambi kokuvunwa.

Translated by Busisiwe Skhosana