Imiraro Yokufuya Iimfarigi

© Dr Jim Robinson
Emhlambi omncani wemfarigi otlhoga izinto ezibizako ezifana nemetheriyali yokuzakhela iimbaya kanye nokudla okungabiziko, nanyana kunemiraro yokungabi nemfarigi ezaneleko kobana kungarhwetjwa ngazo. Okutjho bona akunamfarigi ezaneleko kanye nenyama yokwenza inzuzo.
Kunamabanga ahlukahlukeneko abanga lokhu kodwana esikhathini esinengi abangwa miraro yokufuya iimfarigi. Kungenzeka bona umhlambi wemfarigezo kanye neprogramu yazo yokuzifuya ayikatlanywa kuhle namkha ayilandelwa kuhle. Ngetjhudu, abafuyi abasakhasako bemfarigi eSewula Africa bangenza ncono ukufuya kwembuzi.

Thola Umhlobo Oncono Wemfarigi Ongawufuya

Eminyakeni engaphezu kwemakhulu edlulileko umhlambi omlanjana omude, omhlophe, okhula msinya wemfarigi eziduna kanye nezisikazi walethwa ngenarheni le bafuyi beSewula Africa bemfarigi begodu amasotja wemfarigezi sele arhatjhwe emhlanjini woke wemfarigi enarheni le. Lokhu sele kungezelele irhonakalo yemihlambi efuyelwe kobana kurhwetjwe ngayo kobana ikhule, kodwana lokhu kutlhoga bona zitlhogonyelwe kuhle.
Nange kunabarhweba ngenyama yefarigi ngehloso yokwenza inzuzo abahlala banenyama eseleko yemfarigi ezihlatjiweko, lokhu kuzokwenza ifuyo emhlambi omncani. Iimfarigezi zinamasotja azokukhulisa ikhwalithi yomhlambi begodu angeze zabiza khulu kunalezo ezikhethiweko ezikhamba phambili.
Kudisisisa iimfarigi ngokusebenzisa isayensi yindlela elulanephephileko yokwenza ncono ileveli yamasotja wefuyo yakho. Lokhu kufaka hlangana ukusebenzisa imali enengi kunokobana ube nomhlambi okhiqiza ifarigi yinye kwaphela ngeveke, lokha nawunemfarigi ezisikazi ezingaphasi kweziyi-25.
Njengomthetho umuntu akukafaneli athenge ifarigi angazi litho ngayo – angathengi efandisini kanye nemiqalisweni – ngombana lokhu kungangezelela ubungozi bokuthenga iinlwane ezinamalwelwe namasotja amambi. Khuluma nodorhodere wenlwane wangekhenu akuphe ilwazi lamalwelwe wazo nokobana ungawakhandela njani.

Ukukhetha Iimfarigi Ezisikazi

Umberego wefarigi esikazi munye tere ukukhiqiza, iimfarigi ezinepil, nezikhula kuhle kabili ngonyaka. Iimfarigi ezikulu ezibelethwa ziphila ziletha inzuzo efarigini ekulu nange unina angazipha ukudla bekazitlhogomele zize zifike lapha zilisa khona ukumunya.

Iimfarigi ezisikazi esingakabi ukuhlangana ngokomseme neziduna kanye nekhe zahlangana ezisikazi zingakhethwa emhlanjini osele ukhona nanyana emhlambini kamakhelwane (kilezo ezingaguliko) kwaphela nange kukhethwa abomma abahle kwaphela.

Ukukhetha Ifarigi Eduna

Umfuyi wemfarigi kufanele atjale imali yakhe ngokobana athenge ifarigi eduna ehle. Ukwabelana ngefarigi eduna kungarholela ekurhatjhekeni kwamalwelwe womseme emihlanjini. Ifarigi eduna abafuyi bangabelwana ngayo kwaphela nange kunemithetho abayilandelako:
Ifarigi eduna kufanele kube ngevela emhlambini oseduze onelevelei efanako ye-biosecurity kanye namarekhodi wokurhona ukumithisa aphumelelako.
Ifarigi eduna leyo kufanele kungabi ngehlobana nesikazi begodu nayiqeda ukuya nesikazi emsemeni isuswe isiwe kenye indawo ukwenzela bona ingarhatjhi amasotja wayo emhlambini munye.
Kufanele kube nefarigi eduna kwezisikazi eziyi-12 ukuya ku-16 begodu begodu ifarigi eduna leyo ingayi emsemeni nezisikazi amahlandla adlula kwamathathu evekeni.

Iskhathi Semfarigi Ezisikazi Sokuba Namaputwana

Iimfarigi zinenomboro ezilula ezingasetjenziswa ukumeda umkhiqizo ohloliweko kanye nestandadi sawo.
Ezinye iimfarigi ezisikazi zivamise ukurhalela ukuya emsemeni ngemva kwemveke ezintathu. Zihlale zizilungiselele ukwenza lokhu amalanga amabili ukuya kwamathathu, lapha kufanele eduna iye nayo emsemeni kathathu ngemva kwamairi-ayi-12 ukuya kwayi-24. Susa ifarigi eduna kwesikazi lokha naziqeda ukuya emsemeni uqiniseke bona eduna ayiphazanyiswa lokha nayiya nesikazi emsemeni, okungathatha imizuzu elisumi ukuya kwelisumi nahlanu.
Nange ziye kuhle emsemenii, esikazi izokumitha amalanga ayi-114 ukuya kwayi-116 (iimveke eziyi-16 kanye namalanga amathathu). Ingahlala emakambheni avulekileko nezinye iimfarigi ezimithi zize zibelethe.
Amalanga amb alwa ngapphambi kokobana ibelethe kufanele isuswa esiwe endaweni ekhethekileko enemibhede eminengi - iinsalela zengodo ezisala nakusarhwa imithi - pine, kodwana ungafaka nensalela zamabele, isphila, ihoyi nanyana imithi esikwe ehlathini. Uzikuhlala yenza isirurhwana nekuinto ehle ngombana kuzokuqiniseka bona ibeletha ngomkwemvelo kanye nokobana ikhiqiza ibisi.
Qiniseka bona ususa nanyana yini ebukhali nanyana ephukileko kobana iphephe - faka iledere ezokubelethela kilo ulibophelele kuhle ku-20 cm phasi eflurini kanye nebodeni ukukhandela bona zingaqhuli beziwe iimfarigi ezincani.

Ukubeka Amarekhodi Lokha Nawufuya Iimfarigi

Tlola koke okuqakathekileko ngemfarigi zakho, nokobana zidlani. Lokhu kufanele kufake hlangana i:
Inomboro yefarigi esikazi (ibizo layo), ifarigi eduna eya nayo emsemeni, kobana irhalele nini ukuya emsemeni, kobana iyokubeletha nini, nelanga ebelethe ngalo.
Rikhoda yoke imininingwane yabantwabazo. Ekubalwa inomboro yamaputwana abelethwe aphila nalayo abelethwe afileko. Tlola godu phasi inomomboro yamaputwani afaka lokha nakasamunyako. Tlola godu ilanga lapha zilisiswe khona ibisi (ekuvamise ukuba ngemva kwemveke ezine ukuya kwezihlanu) kanye namaputwana akhuliswe ngokuphumelela ngunina.
Kuqakathekile bona urikhode iindlela egade zizilandela nazimunyako. Lokhu kufaka hlangana umjovo we-iron ezihlatjwa ngawo ukukhandela i-anemia ngemva kwamalanga ayi-3-ukuya kwayi-6, bala iimfarigi ezisikazi ezingakabi ukuhlanganyela ngomkomseme neziduna, ukulatjwa kwe-mange kanye nokugonywa kwazo, ukubhobozwa kwendlebe ngesungulo elenzelwe lokho elinephetheni enenomboro kanye nethathu etlolisiweko. Ngokomthetho iimfarigi kufanele zifakwe i-tatto - qala incenye yokutlhogonyelwa kwemfarigi ezisandukuyekeliswa ibisi.

Translated by Busisiwe Prudance Skhosana