Simo Sesintfu Sekukwenta Kubukekekahle

© Alice Notten of Kirstenbosch
Lesisitjalo lesicacancako-Sceketium tortuosum-besatiwa futsi sisetjentisiwe eNingizimu Afrika iminyaka. Ema Khoisan asisebentisa lesitjalo aphindze etfula simo saso sekuphakama siye etulu kumakholonisi akucala ngetikhatsi tabo 1662. Satiwa ngekutsi yi tortuose fig marigold, 'kanna' (Sibhunu 'ngentfo yekuhlafuna') Letintfo talesitjalo lesomile betihlafunwa, tibhenywa noma tihubwa njengesinefu.
Sakhokha ieuphoria nekucaphelisa kanye nekugcugcutela kuphumula. Sasiphindze sisetjentiswe belusi betimvu kanye nebatingeli kuvala kufuna kudla nangabe basemadlelweni emalanga. Litiya lelakhiwe nge kanna ngalesinye sikhatsi lisetjentiswe kwentela kulumula labatsandza tjwala kutsi babuyekele kantsi nesikali se thisipunu lesingetwe ebisini leliphuma ebeleni lingapholisa sisu lesibuhlungu kakhulu emntfwaneni lomncane - sisasetjentiswa kuleminye imimango lesemakhayeni.
Indlela yesintfu yekulungiselela 'ikanna' kubhula/kushaya, kugucula bese uyomisa. Lesitjalo sivunwa (siphelele, kepha kususwa timphandze), beseke ngulapho sibhulwa khona, sifakwe esikhwameni (ngesintfu tikhumba tetilwane betisetjentiswa) bese tiyashiywa emalangana lamancane kwentela kutsi tigucuke.
Bese besisakatwa elangeni kwentela kutsi some ngemuva kwaloko sibayimphuphu bese siyabhenywa, sihlafunwe noma sinatfwe njengelitiya. Kubhula kanye nekugucula kumcoka ngoba kunciphisa litfuba lekulimata tigaba te esidi ye oxalic. Kukhuphuka lokungaba ngemagremu lamane kugadziwe kusuka kumagremu lalikhulu etintfo letinsha.
Emalungiselelo esimanjemanje afaka iSceletium tortuosum emitsini yekwetfusa nalekhubako. Itfwala imesembrine kanye nemacembe lahlukene kabili latiwa ngekusebenta kwawo esimeni sekwetfuka.
Lawa macembe aphindze asebente njenge serotonin-lokuvala kukhula kwentfo, asetjentiswa ekwelapheni kungajabuli lokundzimundzimu kuya kulokusemkhatsini, labatsembela kutidzakamizwa kanye nasetjwaleni, bulima nervosa kanye nekutsandza kakhulu-kuphambana kancane kwengcondvo.
Le Ningizimu Afrika yakhokha yaphindze yatfola imvumo yeZembrinR, yakhokhwa ku Sceletium tortuosum. Le ZembrinR yacwalingwa yaphindze yakhuliswa iminyaka lengetulu futsi iyatfolakala eNingizimu Afrika kanye nase Melika njengentfo letfolwa kuma khawunta lekwenta utive uncono, inciphisa kwetfuka kanye netinkinga. Phindze isetjentiswa njengesingetelelo lesisita kwelapha sikhatsi lapho wesifazane agcina kuya esikhatsini, kutfutfukisa ilibido (umakuvilapha kufika ngekwetfuka) sisita nasekuhlangahlangeni nawusenkingeni, njengeluhlelo lelikusekelako. i'Kanna'ayisiyo intfo lekwenta ubone tintfo letingasito.
Indzawo yayo yemvelo lapho ihlala khona yi Succulent Karoo lapho icolela umhlaba lovutsiwe phindze ikhule etihlahleni letimfisha letinemtfunti. Kulula kusihlanyela, sikhula noma singulesijutjiwe noma inhlanyelo/tindumbu futsi singahlanyelwa emabhodweni. Siyaphumula ehlobo futsi kumele singaniselwa. Lesitjalo siyincelencele esitfwatfweni. Ngendzaba yekuvunwa le Sceletium seyize yabayindlala kuletindzawo temvelo letikhona. Letitjalo letiningi tiyatfolakala eNelspruit nase Tzaneen kepha lesitjalo ngemvelo sivela eNamaqualand kuya eMontagu (Western Cape) nase Aberdeen (Eastern Cape).

Inchazelo Yemutsi

Lwati lwalemfundvo kanye netidzingo telwati kuphela ngekutsi kungahle kungatsatfwa njengekucebisa ngekwemutsi. Lolwati alukahlelwa kutsi lumelele kucebisa ngekwemutsi noma kwelapha lokunikwa tati letibuke temphilo.

Translated by Phindile Malotana