Sikhatsi seKufuywa kwe Tilapia

©Nicholas James
Kukhona tintfo letintsatfu letingito ngesikhatsi sekufuywa kwe tilapia: kuphefumula kwetintfo letincane, kukhulisa kanye nekuvuna, kanye nekwakha, lokukhokhiwe. Akusito tonkhe letitintfo letentiwako epulazini le aquaculture, ngaphandle kwelipulazi le tailapia yentsengo lelikhulu.
Labatinikele bachoboseli bakhokha sitoko lesisetulu. Tintfo letihlanyelwe-takhokhwa tingalungela Indzawolephansi noma tindzawo letinakwako ngesikhatsi sekwakhiwa kwemfishi lokuvame kubayintfo lejwayelwe njengemfishi letsingiswa egedni lelipulazi.
Emapulazi lasemakhaya etindzaweni letinemimango utotfola imakethe yendzawo yetimfishi letinsha letincane. Leto letidvutane netindzawo letinkhulu letiphucukile ungatfola imakethe lenhle lengadzinga ematilapia labovu, esiswini, emahlangotsi ekuphefumula kanye netimfishi tetigogo noma ngisho nemnyama yesifuba yetilapia.

Kutalwa kwemaTilapia Lamancane

Kutalwa kwematilapia, njengaletinye tintfo letinhle teluhlelo lekutfutfukisa, kufunwa kwetindzawo letimcoka. Emalanga ekutalela-ekhaya-kutalwa ngekuhlangana-bulili bematilapia lamancane sekahambe kadzeni, futsi kumele, nebachoboseli labatinikele nyalo banika tigaba-onkhe-esilisa ematilapia lamancane asesigodzini ayatfutfuka nekukhula lokubonisiwe kanye nekwaliwa kwetifo letitfolwako.
Loku kutalwa lokuhle kwetimfishi letincane tindzawo tekutalela tinetintfo letimcoka letikalela kuvikela kungatali nekunakekela ingucuko lenemandla. Ngulawo mapulazi lamakhulu entsengo langacabanga kukhulisa kuchobosela kwao. Ngaphandle kwaloko, kugcwalisa lidamu lakho, cabanga ngekutsenga itilapia lencane. Lamancane akadulu nekuhambisa emoyeni kuya etindzaweni letinkhulu kanye nekwetfula ngemigwaco ngemphumelelo lesetulu yekuphila ibengulekahle.

Kukhula-Ngekukhokha kwe Tilapia

Tindzawo tekukhula-ngekukhokha kwematilapia kungaba kumbe emathange noma tindzawo letinemanti lamancane. Loku akukameli kube kuncane kakhulu. Intfo lengasiyo yelithange lelikhulisa-likhokhe lokuncane kunamelaitha laTinkhulungwane Letintsatfu kuba kwebafuyi betimfishi tekudlala kuphela futsi ngeke kukhokhe imiphumela lemihle yebafuyi bematilapia entsengo.
Tindzawo tekukhulisa-nekukhokha itilapia kumele tibetincane nga 0.25 ngelihekitha lelinani (2 500 m²) kubamba lizinga lelihle lemanti kanye nekuvumela kutfutfuka kwekudla kwendalo. Bukhulu bendzawo, kungesikhatsi ematfuba emfishi ekudla ngekwendalo. Phindze, ngesikhatsi kumile nekuncipha kwekushintja kwelizinga lemanti fana nekushesha kwe-moya noma kukhulisa ku ammonia kusuka kutintfo letingcolile tetimfishi endzaweni lencane kakhulu yemanti.
Emathange langasiwo mbamba a 1 kuya ku 1.5m³ (Inkhulungwane kuya ku Nkhulungwane Nemakhulu Lasihlanu emalitha) kantsi netindzawo tasemhlabeni letincane ta 100 kuya ku 500m² angeke kuvumele litfuba leligcwele lekukhula kanye nemphilo kumatilapia. Emathange lamancane kanye netindzawo letincane temanti tingakhokha lokulinganako, kukhulise ingoti yekulahleka-kwesitoko kanye nekuncipha kwelizinga lemanti kuya etigabeni lapho kukhula kanye nekuphila kutsikameteka ngalokubi.
Kufuywa kwe tilapia kufaka indlela yawonkhe malanga yekupha kudla, kuhlola kanye nekubhala phansi sitoko sekukhula nekuphila. Kuhlola nekubhala phansi lizinga lemanti kanye nekunakekela tintfo letisetjentiswako letifana nemaphampu, kwekusefa kanye netintfo tekuvuna konkhe kwentiwa onkhe malanga.
Leminye imisebenti yetikhatsi ifaka lolokulandzelako: timfishi tivunwa phindze takhiwe, emathange netisefo kuyaklinwa bese emathange ekukhulela-nekuphuma netindzawo temanti lamancane tiyaklinwa phindze bese tifakwa lamatilapia lamancane.
Kuphindze u-fake ematilapia kumanti lamancane, tonkhe-timfishi letindvuna tiyasetjentiswa, njengoba letindvuna tikhula ngekushesha futsi tinenombolo lencono-yekudla. Phindze, kusebentisa letindvuna kuphela kuvikela umkhicito longafuneki wemafry netimfishi letincane. emaFry netimfishiletincane tiyacudzelana ngekudla netimfishi letindzala. Bukhona betimfishi letinsikati kuvama kunciphisa kukhokhwa kwekuvunwa.
Tonkhe-timfishiletincane letindvuna tivame kutfolakala kumibhalo yekuchobosela ngelinani lekukhulumisana. Akukavami kwenta intfo lephilako kutalisa-lizinga leliphansi letimfishiletincane, tiphe kudla lokudulile kumnyaka munye bese utfola kukhokha lokulingene.

Kuvunwa kwe Tilapia

Kuvuna kungenteka ngesikhatsi lemfishi ilungele imakethe letsite, linani lekuvuna lishiyana ngetidzingeko temakethe. Loku kungahluka kusuka kutilapia lelincane la 250 g lelivame kutsandvwa yimakethe lesemakhaya, iphelele noma ngisho ite-kwangekhatsi, kute kube yitilapia lenkhulu ya 500 g, ikliniwe futsi inetigogo, kuleto letiningi tasesilungwini noma kumakethe lenhle. iTilapia ledliwa basesilungwini ivame kutsengiswa ngelinani lelisetulu ngeli kg.
Ema tilapia wona angavunwa kusuka etindzaweni temanti lamancane ngekusebentisa inethi yetikwele lenkhulu lebamba timfishi telinani lelitsite. Ngaphandle kwaloko, itilapia lenkhulu ingakhokhwa enethini yetintfo letincane bese lolokusele kuyekelwa kutsi kukhule.
Letinye timakethe ticolela leticinile ‘timfishi’ kuvela kwemanti laluhlata kwematilapia tibe letinye ticolela kuvela lokuhlangene. Lo kuvela kwe ‘timfishi’ kungasuswa ngekutsi kubanjwe ematilapia emantini lahlobile emalanga lambalwa. Nomakunjalo, letintfo letisetjentiswako kanye nekukhatsateka kwekubamba kanye nekususa inombolo lenkhulu yematilapia lavuniwe akukameli kutsatselwe phansi, ikakhulu nakumele agcinwe aphila.
Imfishi imoshakala malula esimeni selitulu lesifutfumele, ngalesinye sikhatsi kumahora lambalwa. Ngakoke kuvuna kudzinga kuhlelwa ngekunakekela kwentela kuvumela kwakheka, kugcinwa noma kutsengiswa kwalokubanjiwe ngaphambi kubole kuze kubengulapho ingasadzingeki khona emakethe. Kuyifaka endzaweni yekubandzisa kungabamcoka kwentela kugcina kanye nekuhanjiswa kwetimfishi.

Translated by Phindile Malotana