Oyili we Sage: Umutsi Wandvulo

© Stan Shebs of University of California Botanical Garden

iSage (Salvia officinalis) sihlahla lesimfisha lesihlala iminyaka nemacembe aso laluhlata-samphunga langaba ngu 60cm ngebudze kulomndeni we Labiatae/lamiaceae. Itsandza tindzawo letise Mkhatsini weMphumalanga nase Mediterranean, Kepha nyalo setentiwe imvelo mhlabawonkhe, kufaka ekhatsi iNingizimu Afrika.
La Ningizimu Afrika, lelibito le Sibhunu 'blou blom salie' lelichaza iSalvia africana-caerulea (noma intsaba ye sage leluhlata sasibhakabhaka). Lesi ngusinye setitjalo tekucala lesasetjentiswa njengemutsi ngema Dutch eCape, labayisebentisa esikhundleni se Salvia officinalis. Umutsi wentiwa ngekuhlanganisa litiya le S. africana-caerulea ne luswayi lwe Epsom kanye nejusi yelilemoni kwentela kulapha tinkinga tesisu, kufaka buhlungu besisu Kanye nekusheka. Lamacembe asetjentiswa ngema Khoi kwentela kulapha tinkinga tebesifazane kanye nekugula ngesifuba lokungasiko lokubi.
Yasetjentiswa kusukela etikhatsini takadzeni, isage yahlelwa ku Ebers Papyrus(1500BC) njengemutsi wekuluma kanye nebalandzeli beHippocrates (dokotela wemitsi wase Greek lowaphila eminyakeni wa 40BC )wadvumisa lokutfolwa ekusebenteni nawusesikhatsini. Letinye tintfo tesintfu letifakwako yi sage leba ngemacembe lomile lowuyiphekako uphindze uyente litiya kwentela kwelapha silungulela lesindzimundzimu, umphimbo lobuhlungu, kufoma kakhulu nekudvungeka kwengcondvo. Kufundza lokwenteke manje tiboniso kuvuma kutsi isage ingumutsi wemacembe weSifo se Alzheimer.
Njenge mutsi, usetjentiswa nawenyele, nawuvuvukile kantsi noma uphuma ingati. Le S. officinalis ingasetjentiswa kwelapha kuphambana lokufaka kuchachatela nawuwile, buhlungu lobuba sesiswini, sifo senyama lebovu, rheumatism, kushisa, kubanesiyeti, kuvevetela, kuchwala luhlangotsi lunye emtimbeni,kusheka, kanye nekunyuka kwengati. Muva, lesitjalo sibe sifundvo lesifaka lokuningi ngesikhatsi lesimfisha kwentela kutfola kusebenta kwekufundza tilwane netitjalo.
Lolokwatfolwa kufaka kwelapha ikhensa,kwelapha kushisa, kwelapha inociceptive, emavithamini, kwelapha emagciwane, kwelapha imutagenic, kwelapha kugula kwengcondvo, ihypoglycemic, kanye nekusebenta kwe hypolipidemic.
Oyili wenstaba yesage leluhlata sasibhakabhaka ukhicitwa eNingizimu Afrika. Lelizinga-landzaweni nangaphesheya emaveni - solo lincane, kepha liyakhula. Letitjalo tivunwa ngesikhatsi sekuphuma kwetimbali, kusebentisa lesitjalo sonkhe (kusijuba nasingu 20cm kusuka phansi) lapho khona sicedza kubhunyiswa/kubiliswa. Intsaba Leluhlata sasibhakabhaka ye sage itsandza ikhemikhali, umhlabatsi lonematje phindze ihluma ibe ngu 2 m ngebudze. Ivame kuhlanyelwa kwentela kuhlobisa ngalendlela lengiso - uma sigcinwa sincutsiwe.
Salvia africana-caerulea kulula kuhluma kwaso elangeni leligcwele emhlabatsini lodvonsiwe (ingamela sitfwatfwa lesindzimundzimu) futsi sikhokha titjalo letincane ngetinhlavu noma ngekujutjwa. Titjalo letibonakalako (letihlanyelwe ngemuva kwekujutjwa) tise Portville eWestern Cape.

Inchazelo Yemutsi

Lwati lwalemfundvo kanye netidzingo telwati kuphela ngekutsi kungahle kungatsatfwa njengekucebisa ngekwemutsi. Lolwati alukahlelwa kutsi lumelele kucebisa ngekwemutsi noma kwelapha lokunikwa tati letibuke temphilo.

Translated by Phindile Malotana