Amafutha we-Sage Oil: Isihlahla Sakade

© Stan Shebs of University of California Botanical Garden
I-Sage (Salvia officinalis) mumutjhana onuka kamnani onamakari asamlotha anga abahlaza anobude obungaba yi-60 cm emndenini we-Labiatae/Lamiaceae. Uthanda iindawo ezise- Middle East kanye ne- Mediterranean, kodwana namhlanje sele umila ngokwemvelo ephasini loke, ekubalwa neSewula Africa. Lapha eSewula Africa, ibizo lesibhuru i-‘blou blom salie’ litjho bona Salvia africana-caerulea (nanyana i- blue mountain sage).
Lo ngeminye yemithi yokuthoma eyasetjenziselwa ukulapha ma-Dutch weKapa, egade bawusebenzisela kunokusebenzisa i-Salvia officinalis.Intatha le beyenziwa ngokuhlanganisa i-africana-caerulea tea -Epsom salts kanye ne- lemon juice ukwelapha imiraro yamathumbu, ekubalwa inongwana kanye nokuthulula. Amakaraso asetjenziswa babathwa ukwelapha imiraro yabantu abasikazi kanye namalwelwe wesifuba
Isetjenziswa ukusukela emandulo, I-sage itloliswe e-Ebers Papyrus (1500 BC) njengentatha eqeda ukuluma abalandei be- Hippocrates (abodorhodere bama-Greek egade bahlala ngeekhathi zabo -40 BC) gade bayibuka ngerhono layo lokwelapha ubuhlungu obuziwa bomma lokha nabaya eskhathini. Ukusetjenzisweni kwaso ngokwesintu kubalwa ukusisebenzisa njengekhambi kanye netiye esetjenziselwa ukwelapha islungulela, umphimbo,ukuphuma ingurumela khulu kanye ne-dementia. Iimfundo zamvanje zitjengisa ukuvumelana nokobana i-sage iyintatha elikhambi elelapha ubulwelwe be- Alzheimer. Ihlanganisela yeshlahlesi isetjenziselwa ukwelapha ukutjhinyerha, ukuvuvuka kanye nokubluya.
I- S. officinalis ingasetjenziselwa ukulapha ukuyatha, iinlonda, i-gout, iramatiki, uykuvuvuka ukutrongeka,ukuvevezela, ukurholophala,ukuthulula,i-high blood. Mvanje istjalwesi sele kwenziwe ngaso irhubhululo ukuthola bona sisebenza njani ngokwebhawoloji. Erhubhululweli lithole bona sikhandela ikankere, ukuvuvuka, siqeda amagciwani, antimutagenic, antinociceptive, hypoglycemic, kanye ne-hypolipidemic.
I-Blue mountain sage emafutha aqakatheke khulu akhiqizwa eSewula Africa. Itlogeko yawo-enarheni le neenarheni zangaphandle -ayikakabi yinennegi kangakoo, kodwana iyakhula. Iintjallo zikhiqizwa lokha naziblomako, ukusebenzisa istjalo soke (ngokusikera -20 cm ukusuka phasi) ngemva kwalokho siyabiliswa. I- Blue mountain sage ithanda ihlabathi enetswayi, ihlabathi enamatje begodu ikhula ibe mamitha ayi-2 ngobude.
I- It is ivamise ukutjalwa ngombana kuhlotjiswa ngayo-lokha nayihlala ipruniweko. I-Salvia africana-caerulea kulula ukuyitjala ngombana ithanda lapha kunelanga khona kanye nehlabathi engenwa mamanzi. (iyarhona ukujamelana nombethe) itjalwa ngembewu nanyana ngokuyi kera komunye umuthi. Iintjalo ezitjhejekako ngezitjlwe ngokukerwa kwezinye) nezitholakala e-Porterville isifundeni sange -Western Cape.

Ukwala Kwezemaphilo

Ilwazeli lenzelwe ukufundisa kwaphela begodu akukafaneli bona lisetjenziswe njengesiyeleliso sezepilo. Ilwazeli alikenzelwa ukujamiselela iinluleko zezepilo nanyana ukulatjhwa okunikelwa ngusiyazi wezepilo.

Translated by Lizzy Shongwe