Lokutfolwako kanye neTinkinga Tekuhlanyela Kudla kweMvelo eNingizimu Afrika

© Bernard Dupont
Indigenous fruit like marula are wild-harvested and can provide both nutrients as well as income.

Lokutfolakala Kukudla Lokulinywako Kwemvelo

Tinhlanyelo leticinile futsi letinemphilo letiningi, tilungele tikhatsi tesimo lesigucukako. Tinika sikhatsi-lesidze sekudla. Kusita kunakekela emasiko ebuve kanye nekwenta.
Kulwa nebuphuya etindzaweni letisemakhaya ngesikhatsi sesomiso kanye nenhlanyelo lenye lengakavumi. Tinika kudla lokuncane etindlini letisemakhaya. Tinika kumaketheka lokuhle etintfweni letinsha - tinto letinjengekudla kwasekuseni. Tinganika imali lengetekile kumimango lesemakhaya lapho khona tihlahla tetitselo letisemahlatsini talahlwa kanjalo nje.

Tinkinga Letibukene ne Ncenye yeKudla Kwemvelo

Kushoda kwetinhlavu kanye naletinye tintfo letisetjentiswa etitjalweni letincane letihlumako. Kwala ekongeni inhlanyelo yemvelo lokuchubekela ekunciphiseni kulokukhicitwa kwalenhlanhyelo.
Liningi lalokudla kwekulinywa kwemvelo kongiwa kakhulu ngekutsi kungakhicitwa. Loku kwentiwa kushoda kwetintfo letikahle tekukhicita. Ngaphandle kwekudla kwemvelo lokulinywako kwase Ningizimu Afrika kanye nelinani lentsengo, lokumbalwa kwatsengiswa. Kushoda kwentfutfuko kwalenhlanyelo sizatfu sinye lesenta kutsi lokudla lokulinywako akuzange kungene emakethe yetentsengo.
Lobuningi lobukhulu benhlanyelo yemvelo kusavunwa kakhulu emhlabeni/eveni. Loku kungakunika umphumela wemacembu langasekho kakhulu ngenca yemdlandla lomncane ekuvikeleni kanye nekonga letitjalo.

Translated by Phindile Malotana