Litiko Lekufaka Etikoteleni eNingizimu Afrika

©Glenneis Kriel

Litiko Lekupakisha titselo netibhidvo etikoteleni lase Ningizimu Afrika lasungulwa ngenyanga yeBhimbidvwane emnyakeni wa 1954. Lelitiko linemalunga lamashumi lamabili lamelele lesitselo, phayinaphu, tibhidvo kanye netigaba tatamatisi. Lesitselo lekungusona sifakwa esikoteleni lesikhicitwa la Ningizimu Afrika ngemampentjisi, ema apricots, emapear, emagwava kanye naphayinaphu.

Tigodzi LetiPakisha Titselo Letikhicitiwe

©Louise Brodie

Lelitiko laphayinaphu eNingizimu Afrika lincane ngendlela yebuve, namunye umlimi lose Eastern Cape kwanyalo lohambela cishe 70% wemkhicito wase Ningizimu Afrika. Bophayinaphu bayakhicitwa eKwaZulu-Natal. Lelitiko lihlukunyetwe kuphephuka lokukhulu ngemnyaka wa 2007 ngemuva kwetintfo te cadmium letatfolwa etintfweni taphayinaphu letihanjiswa ngemkhumbi kuya eEurope, lokukhokha kutsi bonkhe balimi labahleli bangenamakethe yemikhicito yabo. Kuvalela kwahlanganiswa nesandla sebalimi, labasebentisa ngekungati manyolo lotfwele imetal lesindzako.

iNingizimu Afrika nguyona iyinkhulu ngekuhambisa ema apricots lafakwe etikoteleni, lokukhokha cishe kunye nakutsatfu kwemhlaba wonkhe. Incumbi yalemikhicito yema apricots lese Klein Karoo lese Western Cape. Bakhiciti, nomakunjalo, kwakumele bashiye lokungaba ngemathani latinkhulungwane letisihlanu te Bulida ema apricots kanye netihlahla letingakancutfwa letiningi ngesikhatsi lelitiko libalekela ekukhokheni lokuningi ngesikhatsi semnyaka wa 2013/2014 umkhicito wesikhatsi

Lining lemapear lafakwe etikoteleni ase Ningizimu Afrika kanye nemampentjsi nawo akhicitwa eWestern Cape, abe emagwava akhicitwa eWestern Cape, eMpumalanga nase Limpopo.

Intsengo

Lelitiko lekupakisha etikoteleni ngumncintiswano lomkhulu kantsi futsi uyabita, ukhokha ekwakheni lokuningi kwangaphesheya lokukhulako emakethe. Bakhiciti base Ningizimu Afrika, bavame kuba nekutfulula lokusemkhatsini ngesivumelwano lesinakunye kwekwakhiwa lokutsatfu lokusebenta eveni. Lababakhi bahambisa ngetulu kwa 80% waletitselo letifakwe etikoteleni kutsi kwengcele emahlabeni wonkhe. Kusuka eEurope kuya eFar East.

Kusetjentiswa

©Marinda Louw

Titselo letifakwa etikoteleni tingadliwa njengesidlo sekulibatisa, tisetjentiselwa kupheka, ekubhakeni kanye nasekudleni kwekugcina. Titselo kanye netibhidvo letifakwa etikoteleni kusetulu ngendlela yekudla kantsi lucwalingo lwelutiko lwe Nyuvesi ye Illinois leKudla lesayensi kanye neBuntfu ngema Nutrition selitfole kutsi kusha nako njengetinfo letinye. Lolucwalingo lakhula phindze lagcugcutelwa ngemnyaka wa 1997. Lolucwalingo lolusha, lwe Konga Kudla Lokusha kanye nalokufakwe Etikoteleni, luchaza kutsi lamanutrition etitselo letimashumi lamatsatfu kanye netibhidvo, kanjalo nemfishi.

Sitselo kulesifundvo, sifaka emahhabhula, ema apricots, emagungumence lamunyama, emagungumence laluhlata sasibhakabhaka, emagrapefruit, imandarin, emawolintji, emampentjisi, emapear, phayinaphu, emaplum, emastrawberries, emacherries, sitjulo kanye nematamatisi laphelele kanjalo nema olives. Letibhidvo tifaka ema asparagus, emabeets, ticadzi, icorn, emabhontjisi laluhlata, emamushroom, emapeas, litsanga, sipinachi, bhatata, kanye nemazambane.

Letinye tifundvo tine, nomakunjalo, ticedzela lendlela yekushisa lebulala emanutrients latsite, lafana na vitamin C kanye ne folic acid kanjalo ne antioxidants.

Translated by Phindile Malotana