Ndzhawu Yo Chela Eswikoteleni Ya Afrika Dzonga

©Glenneis Kriel

Nhlangano wa South African Fruit and Vegetable Canners Association wutumbuluxiwe hi January 1954. Nhlangano lowu wuna swirho swa 20 leswi yimelaka swiyenge swa mihandzu, swihenge, matsavu na matamatisi. Mihandzu leyi cheriwaka ngopfu e swikoteleni e Afrika Dzonga i mapecisi, apricots, pyere, guava na swihenge.

Tindzhawu To Chela Mihandzu Eswikoteleni

©Louise Brodie

Tindzhawu ta vuhumelerisi bya swihenge e Afrika Dzonga itintsongo swinene, laha kungana murimi un’we e Eastern Cape loyi a humelerisaka kwalomu ka 70% ya vuhumelerisi bya Afrika Dzonga hinkwabyo. Swihenge switlhela swihumelerisiwa e KwaZulu-Natal. Tindhzawu leti ti xanisekile swinene hi lembe ra 2007 endzhaku kakuva kuve na  cadmium leyinga kumeka eka swihenge leswi aswi yisiwa e tikweni ra Europe, leswinga endla leswaku vahumelerisi va boheka ku tshama na swibyariwa swavona kurihava laha vanga swixavisaka kona. Nhlaselo lowu awu khumbe ntsena varimi vokarhi, lava vanga tirhisa manyoro lawa avanga switivi leswaku yatele ti metal.  

Afrika Dzonga hi rona tiko nkulu leri xaviselaka matiko yale handle ti apricots tale swikoteleni, leswinga kwalomu ka kanharhu ka swixavisiwa swa misava hinkwayo. Totala ta ti apricots leti ti kumeka e Klein Karoo e Western Cape. Varimi, hambiswiritano, ava boheka kuya tshika kwalomu ka 5 000 tons wa muxaka wati Bulida apricots kutani va tsuvulela misinya yotala loko kuve na mphakelo wale henhla kutlula mpimo exikarhi ka nguva ya 2013/2014. 

Mapyere na mapecisi yale swikoteleni yotala ya Afrika Dzonga ya humelerisiwa e Western Cape, loko ma guava ya humelerisiwa e Western Cape, Mpumalanga na Limpopo.

Vuxavisi

Tindzhawu leti chelaka eswikoteleni tile ka mphikizano lowukulu swinene naswona swa durha ku endla leswi, leswi endlaka leswaku kuva na valulamisi vantsongo va matiko mambe lava tirhaka ngopfu eka tindzhawu leti. Vahumelerisi va Afrika Dzonga, hi xitalo vana mintwanano ya minkarhi yoleha ya mphakelo na un’we wa vanharhu va valulamisi lava tirhaka laha tikweni. Valulamisi lava vaxavisel matiko mambe kutlula 80% wa mihandzu yale swikoteleni emisaveni hinkwayo, kusuka e Europe kuya e Far East. 

Switirhisiwa

©Marinda Louw

Mihandzu yale swikoteleni yinga dyiwa tani hiti snacks, yitirhisiwa eku swekeni kumbe eka kubaka kumbe ti desserts. Mihandzu na matsavu swale xikoteleni swile henhla hi dietary fibre naswona vulavisisi byale University ya Illinois’ Department of Food Science and Human Nutrition byi kume leswaku swiva swiri furexe kufana na loko swinga cheriwanga helo.

Vulavisisis lebyi byi ndlandlamuxiwile kutani byi antswisiwa hi 1997. Vulavisisi byintshwa, The Nutrient Conservation in Canned, Frozen and Fresh Foods, byi langutisise xiyimo xa swakudya xa kwalomu ka 35 wa mihandzu na matsavu yale xikoteleni, xikan’we na hlampfi.  

Mihandzu eka vulavisisi, ayi katsa maapiula, ti apricots, blackberries, blueberries, grapefruit, mandarin oranges, mapecisi, pyere, xihenge, ti plums, strawberries, cherries, matamatisi lawa ya tsemeleriweke na lawa yanga helela xikan’we nati olives. Matsavu aya katsa asparagus, ti beets, ti carrots, xifaki, tinyawa ta rihlaza, swikowa, peas, kwembe, xipinichi, nhlata, na mazmbala. 

Vulavisisi byin’wana, hambiswiritano, byi fikelele leswaku ndlela yo kufumeta yi dlaya swakudya swin’wana swofana na vitamin C na folic acid xikan’we nati antioxidants. 

Translated by Ike Ngobeni