Umkhakha Wokugabha waseNingizimu Afrika

©Glenneis Kriel

I-South African Fruit and Vegetable Canners Association yasungulwa ngoJanuwari 1954. Le nhlangano inamalungu angama-20 ukuzomela izinhlaka zezithelo, uphayinaphu, imifino notamatisi. Izithelo ezinkulu ezigandayiwe ezikhiqizwe lapha eNingizimu Afrika ngamapheya, ama-apula, amapere, ama-guavas kanye nophayinaphu.

Izifundazwe Ezikhiqiza Amagabha

©Louise Brodie

Umkhakha wamaphayiphu waseNingizimu Afrika mncane ngemibandela yomhlaba, kanti nomlimi oyedwa e-Eastern Cape njengamanje ubala cishe ama-70% womkhiqizo waseNingizimu Afrika uwonke. Amaphayinaphu nawo akhiqizwa KwaZulu-Natali. Imboni ihlaselwe kakhulu ngonyaka ka-2007 ngemuva kokutholakala kwe-cadmium ekuhanjisweni kwamaphayinaphu kuyiwa e-Europe, okuholele ekutheni bonke abalimi abahlale ngaphandle kwemakethe yemikhiqizo yabo. Ukungcola kwaxhunyaniswa nedlanzana labalimi, ababesebenzisa umanyolo onale nsimbi esindayo.

I-Ningizimu Afrika ingumthengisi omkhulu kunabo bonke bama-apricots asemakhishini, obalwa cishe ingxenye yesithathu yempahla ethunyelwa ngaphandle. Iningi lalawa apricots akhiqizwa eKlein Karoo eNtshonalanga Kapa. Abakhiqizi, nokho, kufanele balahle cishe amathani angama-5 000 ama-apricots eBulida futhi basusa nezihlahla eziningi lapho imboni ingena kakhulu ngesikhathi sokukhiqiza sika-2013/2014.

Iningi lamaparele aseNingizimu Afrika ahlanganayo nasema petshini akhiqizwa eNtshonalanga Kapa, ​​kuyilapho kukhiqizwa ama-guavas eNtshonalanga Kapa, ​​eMpumalanga naseLimpopo.

Ukuthengisa

Umkhakha we-canning uncintisana kakhulu futhi unemali enkulu, okuholela ekutheni kube ezimbalwa kakhulu zamaphrosesa wamazwe aphela emakethe. Abakhiqizi baseNingizimu Afrika, imvamisa banenkontileka yokulethwa yesikhathi eside neyesikhathi eside kanye nonjiniyela abathathu abasebenza kuleli. Lezi zinqubo zithutha ngaphezu kwe-80% yalesi sithelo esenziwe ngamakhemikhali emhlabeni wonke, sisuka eYurophu siye eMpumalanga Ekude.

Ukusetshenziswa

©Marinda Louw

Izithelo ezihlanganisiwe zingatholwa njengokudla okulula, okusetshenziselwa ukupheka, ukubhaka noma kophudingi. Izithelo nemifino ebunjiwe ziphakeme ku-fibre yokudla futhi ucwaningo olwenziwe yi-University of Illinois 'Department of Food Science and Human Nutrition lutholile ukuthi lusha njengabalingani babo abasha.

Lolu cwaningo lwandiswa futhi lwavuselelwa ngonyaka we-1997. Ucwaningo olusha, i-Nutrient Conservation in Canned, Frozen and Fresh Foods, luhlaziye isimo sokudla kwezithelo nemifino ekheniwe engama-35, kanye nezinhlanzi.

Izithelo ocwaningweni zazihlanganisa ama-apula, ama-apula, amajikijolo, amajikijolo, amagilebhisi, amawolintshi ama-mandarin, amaparele, amapharele, uphayinaphu, amaplamu, ama-sitrobheli, ama-cherries, ama-stewed kanye notamatisi wonke kanye neminqumo. Imifino yayihlanganisa ama-asparagus, beet, izaqathe, ummbila, ubhontshisi oluhlaza, amakhowe, uphizi, ithanga, isipinashi, amazambane amnandi namazambane amhlophe.

Olunye ucwaningo luye lwaphetha ngokuthi inqubo yokushisa ibulala izakhi ezithile ezifana ne-Vitamin C ne-folic acid kanye nama-antioxidants.

Translated by Nsika Khoza