Ligalo Lasathane Lelisetjentiswa ku Sifo Sematsambo

© Olga Ernst
Leligalo la Sathane yintfo yemhlaba lephila etigodzini letomile tase Kalahari ngekugcina emanti kanye nema nutrient langaphansi kulamashubhu langaba ngu 25cm budze kanye na 6cm kubabanti. Lamacembu lamabili - Harpagophytum procumbens kanye ne Harpagophytum zeyheri itfolwa eNamibia, Botswana nase Ningizimu Afrika, kanjalo nase Angola, Zambia, Zimbabwe nase Mozambique (H. zeyheri). Lesitjalo sinemahlanga lashwilene futsi sikhokha imbali lemise kwelicilongo lelukhwebeletane sa phinki ngelibala lechakata lilanga linye ngesikhatsi sasehlobo-ngenyanga yeLweti kuya kunyanga yaMabasa. Leligama lisho lokubukeka njengelihhuka kwesitselo ('linyeva').
Labantfu base Afrika lese Ningizimu ema Khoisan labakhuluma-iBantu basebentise Leligalo la Sathane kwentela kugaya, sifo sengati, kushisa kwemtimba, kwenyela kanye nematfumba. Indlela lencono yekulifaka kulinatsana njengelitiya noma kudla imphuphu yemphandze, kepha laliphindze lifakwe esikhumbeni. Namuhla, lomutsi uyatfolakala ngendlela yemaphilisi, emaphilisi lasentfweni leyiliplasitiki, litiya kanye nemafutsa.
Wekucala wasendzaweni leseNshonalanga lowafundza ngeLigalo la Sathane bekuli Jalimane, G.H. Mehnert, lowafundza ngalesitjalo kubantfu bema San nema Nama eNamibia ngemnyaka wa 1904. (Namuhla emaJalimane abona kungeniswa lokukhulu kwalamacembe.)
Lentsambo lemnyama yale "ligalo" isetjentiswa ekutfungeni emabhasikidi kanye netinhlavu letomile tingacatwa bese tiyadliwa. Lesitselo lesincane singaphekwa njengesibhidvo lesibukek-njenge okra.
Simanje sekufaka lesitjalo kufaka kulapha kushisa kanye nekususa nekususa buhlungu bematsambo – sisebenta ngendlela lefanako neye cortisone kepha ngaphandle kwetintfo letenteka eceleni. Kukhona, nomakunjalo, tintfo letisanganisako - kufana ne, Ligalo la Sathane likhonjiswa kwentela bantfu labanashukela nalaba duodenal kanye nebuhlungu basesiswini.
Ngemnyaka wa 2002, inhlanyelo yekucala leyabayimphumelelo eNingizimu Afrika nase Namibia kwasungulwa kwatsi tinhlavu letimakhulu lamabili nemashumi lasihlanu tinkhulungwane ngemnyaka wa 2003 takhokha emathani lamashumi lamane lavunwa ngemnyaka wa 2004. Kwanyalo iNamibia ikhokha (90%) wetincumbi wetintfo letihanjisiwe. eNingizimu Afrika,Ligalo Lasathane litfolwa etifundzeni tase Limpopo, Northern Cape (Kuvuna lokukaliwe) kanye nase North West (Kuvuna kwentsengo).
Ligalo la Sathane lilahlwe kakhulu etindzaweni tetjani lapho itsandza umhlaba lodvonseke kahle etindzaweni lapho khona tibhidvo temvelo tisusiwe, njengetindzawo letiseceleni kwemigwaco noma lapho kulahlwa khona tibi.Lesitjalo sikhokha titjalo letincane ngetinhlanyelo noma ngekuhlanyela emashubhu esibili. Likhula kakhulu, lesitjalo silungela kuvunwa ngemuva kweminyaka lemine. Kuvuna kufaka kugubha (linye kuya kumabili emamitha kuyaphansi), kususa, kusika kanye nekomisa lamashubhu. Leligalo la Sathane sitjalo lesivikelekile la Ningizumu Afrika, eBotswana nase Namibia. Loku kusho kutsi kusemtsetfweni kuligubha noma kulivuna ngesitjalo sinye, ngaphandle kwemvuyo yematiko lahlukahlukene lagcina imvelo.

Inchazelo Yemutsi

Lwati lwalemfundvo kanye netidzingo telwati kuphela ngekutsi kungahle kungatsatfwa njengekucebisa ngekwemutsi. Lolwati alukahlelwa kutsi lumelele kucebisa ngekwemutsi noma kwelapha lokunikwa tati letibuke temphilo.

Translated by Phindile Malotana