I-Devil’s Claw Esetjenziselwa Ubulwelwe Bamathambo

© Olga Ernst
I-Devil’s claw sitjalo esimrabhu esiphila eenfundeni ezomileko zeKalahari ngokubeka amanzi kanye nezakhimzimba ngaphasi kwehlabathi emirajini yazo emasentimitha ayi-25 ngobude kanye ne-25 ngobubanzi. Imihlobo emibili yeentjalo le i-Harpagophytum procumbens kanye ne-Harpagophytum zeyheri zitholakala e-Namibia, Botswana, eSewula Africa kanye ne-Angola, Zambia, Zimbabwe kanye ne-Mozambique (H. Zeyheri). Iintjalwezi zineziqu ezikhamba koke begodu zikhiqiza amathuthumbo apinki akheke njengebhorompita abloma ilanga linye kwaphela ehlobo ngoSinyikhaba ukuya kuSihlabantangana. Ibizo laso litlhadlhula ukuqaleka kwaso kwameva westhelwesi.
Abathwa beSewula Africa kanye nabantu sele basebenzise i-devil’s claw ukulapha ukuqurhelana, amalwelwe wegazi, imigomani, ukutjhinyeka kanye namathumba. Sisebenza kuhle lokha nakwenziwa ngaso itiye nanyana kudliwe imirabhu eyenziwe ipuyere, kodwana iyazeswa neskhunjeni. Namhlanjje, iinhlanhla esele zikhona zaso mapeli, yitiye, kanye namakhrimu. Umuntu wokuthoma olikhuwa owafunda ngeshlahlesi bekungu - G.H. Mehnert, ovela eJarimani, owafunda ngestjalwesi ebathweni kanye nebantwini ebamhlobo wamaNama ekubabantu be-Namibia ngonyaka ka-1904. (Namhlanje iJarimani ibona ukukhitjhwa okunengi kweshlahlesi sisiwa eenarheni ezingaphandle).
Imithiya enzima ye-“claw” isetjenziselwa ukweluka ama-baskeyidi kanye nokwenza imbewu eyomileko engakelwa idliwe. Isthelo esincanesi singaphekwa njengomrorho oyi-okra. Kwanjesi istjalwesi sele sisetjenziswa ukwelapha ngaphandle kwama-steroids ukuvuvuka nokuqeda ubuhlungu obubangwa bulwelwe bamathambo. Sisebenza njenge-cortisone kodwana engana- side effects. Kodwana kunokutjhayisana kwemibono-isibonelo i-devil’s claw akukafaneli isetjenziswe babantu abanobulwelwe beswigiri kanye nabantu abane-duodenal kanye nama- gastric ulcer.
Ngonyaka ka-2002, ukutjalwa kwaso kokuthoma okwaphumelelako eSewula Africa kanye ne-Namibia kwatlanywa, kwathi ama-plantjies ayi-250 000 arholela ekutheni kukhiqizwe amatani ayi-40 wesivuno ngonyaka ka-2004. Kwanjesi i-Namibia sele ikhiqiza (90%) yomkhiqizo osiwa eenarheni ezingaphandle. Esewula Africa, i-devil’s claw itholakala esifundeni sange Limpopo, Northern Cape (lapha kutholwa esivuno esincani) kanye nesifundeni se-North West) lapha sivunwa ngomcopho wokusithengisa.
I-Devil’s claw izele khulu eendaweni ezinotjani lapha ithanda khona ihlabathi engenwa mamanzi eyisanda eendaweni lapha kususwe khona utjani, ezifana nendleleni nanyana lapha kulahlwa khona iinzibi. Istjalwesi sitjalwa ngembewu nanyana ngemirabhu. Sikhula sibe sikhulu, istjalwesi silungela ukungavunwa ngemva kweminyaka emine. Lokha nasivunwako siyagujwa (1-2m ukuya phasi), ukukhipha, ukusika, nokomisa imirabhu. I-Devil's claw isitjalo esivikelwako eSewula Africa, Botswana kanye ne-Namibia. Okutjho bona kumlandu ukusigubha nanyana usivune nanyana singaba sinye, ngaphandle kwemvume ebuya eminyangweni eyahlukeneko yokutlhogonyelwa kweemvelo.

Ukwala Kwezemaphilo

Ilwazeli lenzelwe ukufundisa kwaphela begodu akukafaneli bona lisetjenziswe njengesiyeleliso sezepilo. Ilwazeli alikenzelwa ukujamiselela iinluleko zezepilo nanyana ukulatjhwa okunikelwa ngusiyazi wezepilo.

Translated by Busisiwe Skhosana