Kuvunwa kwe Mfishi lehlala Emantinilahlobile

© Louise Brodie
Indlela lengiyo yekuvuna kanye nekunakekelwa kwemaketane labandzako kusuka endzaweni yekukhicitela etindzaweni tekukhicitela timcokwa ngelizinga lemfishi. ‘Emaketane labandzako’ kusho kutsi kugcinwa kwesimo lesiphansi selitulu kusuka kumadamu kuya lapho kusetjentelwa khona nasetulu kwesitolo lapho titsengiselwa khona timfishi.

Ivunwa njani Imfishi yeMantilahlobile

Yiba nesiciniseko kutsi timfishi tihleleka ngelinani lekufana ngaphambi kwekutsi tivunwe bese ulambisa timfishi emalanga lamatsatfu kuya kulasihlanu ngaphambi kwekuvunwa, ngalesinye sikhatsi ngetulu kwaloko umangabe simo semanti siphansi, kugaya kancane kwecwayisa Henk Stander mengeni lophetse wetebungcongcoshe we Aquaculture: Department of Animal Sciences at Stellenbosch University – Litiko leTilwane ku Nyuvesi yase Stellenbosch. Kulambisa ngaphambi kwekutsi kuvunwe kutowenta sisu singabi nalutfo. Akusiko nje kutsi kutovikela kuvela-lokungekho netintfo letincane letibanga tifo kepha kutociniseka kuhloba lokuphelele nelizinga ngesikhatsi senchubo yekuhlaba.
Kuvunwa kwetimfishi tasemantini kuvame kwentiwa ekucaleni kwetinyanga teluhlobo futsi kumele, ngako, kucalwe ngentsatsakusa ngesikhatsi simo sekushisa sisepholile. iTilapia nemfishiyelikati kuvunwa mnyakawonkhe.
Gwama kuphatsa lokungadzingeki kwetimfishi letingahlisa kukhatsateka kanjalo nalokubanga kulimala kwetimfishi nekulahlekelwa tigogo, noma kuhlupha lizinga lemkhicito.

Bantfu laba Bulala Timfishi

Timfishi tingabulawa ngekutsi kungetwe emantini liphilisi lekutsi ungeva buhlungu kumathange ekuvuna, kufana nemanti-liphilisi lelimanti letimfishi, tilwane letinesigogo sangaphandle lesicinile nemfishi lenkhulu ledliwako. Kute sikhatsi sekukhokha futsi kungasetjentiswa kudzakisa timfishi natihanjiswa (incenye yinye kuya kulesihlanu kutigidzi tinye) noma kwentela ‘kucalela kuvuna’ (lishumi nesihlanu kuya kumashumi lamabili ngenyanga). Loku kusho kutsi timfishi tiyadzakiswa bese ativa buhlungu.
Ngemuva kwekuvuna, gcina imfishi ngaphansi kwa 5°C ngekutsi utivale ngetigadla tema ayisi noma le ice slurry. Le ayisi kumele ilunge ngaphambi kwekutsi kuvunywe, tsenga le ayisi noma yakha yakho.
Yetfula inombolo lengiyo yetimfishi emigcomeni lehlobile kuloyo lotikhicitako ngesikhatsi nangelisuku lekuvunyelwene ngalo, kepha kukulungiselela lokukahle kutfumela umfanekiso wa 50 kg kuya 80 kg wemfishi kuloyo lokhicitako kwentela luhlolo ngaphammbi kwesivuno lesikhulu. Luhlolo lwemfanekiso litokalwa ngekuvela, kuvela nje nangesimo semfishi yasemantini, kwentela libala lenyama. Kusemuva kwemifanekiso seyiphasisiwe, lapho khona lolokusele kwemfishi kwetfulwa khona.
Kwengeta lapho, lomfuyi wetimfishhi utophindze alungise indzawo lebandzako yekugcina tintfo letivuniwe kanye netimfishi letifakwe emaphayiphini kwentela kutsi lapho kungeke kwenteke kutsi kwetfulwe letimfishi kutsi tiye etindzaweni tekukhicitwa.

Ivunwa nini Imfishi

Emacembu etimfishi letihlala emantinilahlobile avunwa ngetisindvo letehlukene, kusho Henk Stander, mengeni lophetse tebungcongcoshe be Aquaculture Division of Stellenbosch University – Incenye ye Aquaculture yeNyuvise yase Stellenbosch.
iMfishi yasemantini yesikhatsi naletalela emacandza ngekuphela kwentfwasahlobo noma ekungeneni kwelihlobo. Sisindvo lesisukako salemfishi yasemantini ngu 1 kg, kepha kubita lokuhle kwe likg kutfolwa ku 1,2 kuya ku 1,3 kg sisindvo sekuphila. Kukhokhwa kwenyama kungu 80% (inhloko ne sisu netintfo letingekhatsi kwaso kuyasuswa) kuya ku 50 % uma yentiwe emacatsa.
iTilapia nemfishiyelikati titalela emacandza umnyakawonkhe futsi kungaba linani lelihambela kutikhatsi letintsatfu ngesikhatsi sekukhula. Timfishi letincane tiyehlukaniswa kutimfishi letindzala ngekuhlelwa bese timfishi letindzala tifakwe kulelinye lidamu noma lithange. Umangane imfishi ingakahlelwa ngelinani, timfishi letindzala tidla kucala, kuvikela timfishi letincane kutsi tidle kakhulu. Loku kutotfumela ekukhuleni nekuhluka kwelinani emkhatsini wetimfishi letincane naletinkhulu bese timfishi letinkhulu tihlukaniseka kakhulu, kuchaza Henk.
emaTilapia avunwa nase akumakhulu lamabili nemashumi lasihlanu kuya kumakhulu lamatsatfu ngema gremu uma atsengiswa njengemfishi lephelele. Uma itilapia itsengiswa njengenyama yesifuba (imfishi lejutjwe yaba ngemacatsa) ngako sisindvo singaba ngu 0,8 kg kuya ku 1 kg.
Imfishiyelikati yematinyo lacijile nayo inendlela yekutalela emacandza ngesikhatsi lesichubekako futsi idzinga linani lelihambela kubudze besikhatsi sekuphila kwayo. Timfishitelikati tingatsengiswa ngemacatsa kantsi nesisindvo sato ngu 1 kg. kuvunela kutsengisa kwemfishi yekufuywa kukalekile ngenca yekubita lokuphansi kanye nekufuna intfo lengekho yemakhasimende eNingizimu Afrika.

Translated by Phindile Malotana