Kuhlanyela pelepele lomnadzi

© Louise Brodie

Kuhlanyela

Pelepele lomnadzi uhlanyelwa kusukela enhlanyelweni.

Indlela yekuhlanyela

Inhlanyelo yapelepele lomnadzi ingavele ifakwe emhlabatsini kepha loku akusiko lokujwayele kwentiwa eplazini ekutsengisa. Letinhlanyelo tihlanyelwa endzaweni yakhona leseceleni. Letinhlanyelo tiyamila tibe titfombo. Uma letitfombo setentekile futsi setitindze nga 15 cm phindze seticinile kahle, setingahambiswa tiyohlanyelwa ensimini.

Sikhala

Tihlahla tihlikaniswa nga 40 cm to 50 cm emalayinini lahlukane nga 50 cm, wente sikhala kute basebenti bakhone kuhamba emalayinini. Loku kudzinga tihlahla letingu 30 000 na 45 000 kuli hecta, kuya ngesishala lesentiwe ngumlimi.

Sikhatsi sekulima

Etindzaweni letivikelekile njengendlu lelihlata noma lapho khona busika bufika emuva kwesikhatsi kanye ne simo selitulu sase tfwasa hlobo siyashisa, kulima kungentiwa ekucaleni kwa June noma July. Uma wenta titfombo tapelepele lomnadzi ngaphandle, tinhlanyelo tilimwa nasekutophela August kute ingatfolwa ngumoya wasetfwasa hlobo.

Sikhatsi sekuhlanyela

Emuva kwemaviki lasihlanu kuya kumaviki lasitfupha ulimile tinhlanyelo tapelepele lomnadzi, kuhlanyelwa kwetitfombo kungacala. Loku kujwayeleke kutsi kube nasekutophela July etindzaweni letishisako kuya emkhatsini wa September. Kepha kuhlanyela kungentiwa kute kufike ekupheleni kwa December.

Sikhatsi sekukhula

Kusukela enhlanyelweni kute kufike esitselweni lesivutsiwe, lokuba ngupelepele lonembala (lobovu, bubhidzi, purple, mhlophe noma orange) kungatsatsa tinyanga letisihlanu kutsi kufike sikhatsi sekuvuna. Pelepele lolihlata ngemubala, lokungulona longakavutfwa kahle ungacala uvunwe kusukela emavikini langu 8 emuva kwekuhlanyela titfombo.

Manyolo

Kungumbono lomuhle kutsi lendzawo lotoyisebentisa icale ubukwe ngumuntfu lonelwati ngemuhlabatsi, kute akunikete lwati ungakahlanyeli. Indlela lekufanele uyilandzele nawuhlanyela pelepele ngulena. Yenta siciniseko kutsi lendzawo ilinywe kahle futsi icondzile. Nase ucedza kulima, kujwayelwe kutsi kusebentiswe likhuba kufaka 800 na 1000 kg ye 2:3:4 (30) (kuhlanganiswa kwe Nitrogen, Phosphates ne Potassium) emhlabatsini longetulu. Uma usebentisa indlela yekunisela lebitwa ngekutsi yi ‘drip irrigation’ kuncono kufaka lomanyolo emantini emavikini lamane ekucala emuva kwaloko ngaso sonkhe sikhatsi sekukhula kute kusale emaviki lamatsatfu ungakavuni. Kunisela ngalenye indlela, kunisela ngetulu noma kugcwalisa emanti emhlabatsini, faka 250 kg ye LAN kuli hecta ngemaviki lasitfupha uhlanyeliwe.

Kunisela

Nisela emanti langu 30 mm kuya ku 40 mm ngeliviki ngaso sonkhe sikhatsi sekukhula. Kungaba licebo lelihle kufaka tintfo letikhona kubona kutsi emhlabatsini kumanti kangakanani. Ngoba timphandze letinyenti takhona atishobeli kakhulu, nelifosholo lingasebentiswa kuhlola umhlabatsi.
Indlela lekahle yekunisela ngulena yekuhambisa phansi emhlabatsi ngoba lena ndlela iniketa balimi litfuba lekutsi bakhone kubona kutsi kwentekani nekuvundzisa umhlabatsi. Kunisela kakhulu kungabangela kutsi kwenteke licabhoti lemanti noma simo lesomile ngoba kulikhuni kuhlala ukunakile. Kunisela ngetulu kungabangela sifo se Fungal nekubola.

Translated by Thandokuhle Motha